KÜSIMUS–VASTUS • Kas Eesti riigi mainet välismaailma silmis kahjustab eestlaste pagulastevastane hoiak või on negatiivse kuvandi loomisel süüdi hoopis muud tegurid? Võrumaa Teataja järjestas mõned viimasel ajal üleskerkinud teemad ja palus riigikogulastel oma hinnang anda, kas ja kui palju need Eesti mainet kahjustavad.

Küsimus oli selline:

Kuidas järjestaksite riigi mainet kahjustavad sündmused ja miks just nii? (soovi korral täiendage loetelu). 1) Bussipeatuste nimede muutmine; 2) Tallinna linnapea skandaal; 3) Tallinna sadama skandaal; 4) veerand miljonit vigast ID-kaarti; 5) riigikogulaste autode liisimine.

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond): On täiesti selge, et ükski skandaal riigi mainet ei paranda. Kõik korruptsioonijuhtumid on väga kahetsusväärsed. Samas fakt, et neid avastatakse ja menetletakse ka kõige kõrgemal tasemel, näitab pigem riigi tugevust.

Spetsialistid loodavad, et ID-kaartide viga on võimalik parandada uue tarkvara laadimisega. Kui peaks aga rakenduma must stsenaarium ja on vaja ID-kaardid välja vahetada, on see kindlasti löök meie e-residentsuse programmi pihta.

Parlamendisaadikute töö tasustamine ja kulude hüvitamine on igas demokraatlikus riigis kõrgendatud avalikkuse tähelepanu all. Eesti ei ole siin erand. On lubamatu, et süsteemi kuritarvitatakse, samas ei ole kõiki asju võimalik reguleerida. Valija saab iga saadiku tööle ja käitumisele järgmistel valimistel hinnangu anda.

Bussipeatuste nimedega tegelemine näitab, et riigiaparaat on ülepaisutatud ja tegeldakse otsitud probleemide lahendamisega. Valitsus on võtnud sihiks riigireformi, mille eesmärgiks on mõistlikum ja odavam riigikorraldus.

Heimar Lenk (Keskerakond): Sellest nimekirjast kahjustavad Eesti riigi mainet kindlasti kõige rohkem riigikogu liikmete kuluhüvitiste ja Tallinna sadama skandaal. Riigikogu liikmete kuluhüvitiste ning autode liisimise süsteem on vigane ja võimaldab seda mitmeti tõlgendada. Ka kuitahes kalli auto endale liisimise võimaluse. Riigikogu kantselei, kes peaks hüvitiste süsteemi täpselt paika panema, ja seega kõrvaldama võimaluse hüvitisi kuritarvitada, on jätnud osa tööst tegemata. Üksikud ahned saadikud kasutavadki seda ära. Seega kahjustavad oma tegemiste ja mittetegemistega riigi mainet nii mõned saadikud kui ka parlamendi kantselei. Olukord on äärmiset ohtlik, sest see ohustab Eesti alustalasid ehk siis parlamentaalset riigkorda. Rahval hakkab austus oma liidrite ja juhtide vastu tasahilju kaduma.

Sama rolli mängib Tallinna Sadama suur korruptsiooniskandaal. Suur sellepärast, et Reformierakonna taustaga ametnike varastatud raha hulk on rabav. Miljonid ja miljonid eurod. Eriti halvasti mõjub riigi mainele õhus rippuv võimalus, et korruptsiooniga saadud raha kasutati oravapartei ülevalpidamiseks ja valimiskampaania kuludeks. Rahva usaldus riigiettevõtete ja poliitilise süsteemi parteilise korralduse vastu langeb, mis kokkuvõttes mõjub riigi mainele halvustavalt.

Ka Tallinna linnapea Edgar Savisaare järjekordne skandaal kahjustab riigi mainet. Rahval tekib küsimus: kui kaua võib ühte juhtivat opositsioonipoliitikut avalikult „peksta”, halvustada ja tema tervist kahjustada? Savisaare vastu on – tema enda sõnul – 25 aasta jooksul algatatud üle kümne kõlava kriminaalasja, mis kõik tulemusteta lõpetatud. Äge meediasõda tema vastu on kestnud aastakümneid, kuid valimistel on Keskerakond ja Savisaar saavutanud alati väga häid tulemusi. Viimastel valimistel sai Savisaar kõikide aegade rekordtulemuse – ligi 40 000 häält. Siit ka küsimus: miks siis valitsus, kapo ja koalitsiooniparteid Savisaart kui meie iseseisvuse toojat hävitada püüavad, aga rahvas temale oma hääle annab? Kas see ei halvusta Eesti riigi mainet?
 
Uno Kaskpeit (EKRE): Järjestan sündmused järgmiselt:

1) Tallinna sadama skandaal. Korruptsioon kõrgeimal tasandil – riigis ja parteide vahel. Jätab väga halva mulje, sest nii mõnegi partei nimi ja tuntud parteifunktsionääri nimi on ajakirjanduses läbi jooksnud ning üsna selged viited nende seostele selle juhtumi puhul;

2) Tallinna linnapea skandaal. Korruptsioon omavalitsuse ja partei vahel. See skandaal ja selline tuntud poliitikute sahkerdamine jätavad samuti halva mulje meie poliitikamaastikust. Samas paneb imestama, et eelmise juhtumi korral, kus oli tegemist miljonitesse ulatuva altkäemaksuvõtmisega, vaibus ajakirjanduslik kära üsna ruttu. Nüüd teavitati avalikult, et tegemist on paarisaja tuhande euro ulatuses altkäemaksukahtlustusega. Erinevalt varasemast juhtumist korraldati kohe avalik pressikonverents. Jääb natuke arusaamatuks, millest selline erinev asjade käsitlus;

3) Autorollo, Estonian Air, Eesti Raudtee. Korruptsiooni on segatud eraisikud, firmad ja poliitikud. Jätab samuti väga halva mulje meie ühiskonnas toimuvast;

4) vigane ID-kaart. Kellegi lohakus, mis teeb palju kahju riigi ID-dokumentide turvalisuse ning kvaliteedi mainele;

5) riigikogulaste hüvitised ja autod. See süsteem vajab reguleerimist ja eeskujuvõtmist näiteks Soomelt või teistelt ELi naabermaadelt. Samas ei poolda ma suurte kallite maasturite liisimist;

6) bussipeatuste nimede muutmine. Tekitab kindlasti algul segadust. Kõik muudatused peavad olema põhjendatud ja vajalikud ning loodame, et inimesed pikapeale harjuvad.
 
Tarmo Tamm (Keskerakond): Esimesele kohale paigutan Tallinna sadama skandaali, sest selle juhtumi puhul on tegemist rahvusvahelise korruptsioonikahtlustusega. Mitmemiljonilise altkäemaksu andmise kahtlustusega on seotud nii Poola kui ka Türgi laevaehitajad.

Teisele kohale paigutan Tallinna linnapea korruptsioonikahtlustuse. Savisaare puhul on tegemist Eesti suurima opositsioonierakonna juhiga ja selle kahtlustuse mõju meie sisepoliitikale on suur.

Kolmandale kohale mahub riigikogu liikmete autode liisimine. Olen seda meelt, et kuluhüvitiste kasutamist tuleb täpsustada ja auto liisingule tuleb kinnitada ülempiir.

Neljandaks veerand miljonit vigast ID-kaarti. Infotehnoloogia on olnud meie riigi üks edulugudest ja nüüd selline suur apsakas.

Viiendaks bussipeatuste nimede muutmine. Mulle tundub, et ametnikel ei ole muu targemaga tegeleda kui nimede muutmine. Nimede muutmine on riigi seisukohalt teisejärguline probleem, aga tekitab palju segadust ja nõuab palju raha.

Ivari Padar (SDE): Bussipeatuste ümbernimetamist saab ikka võtta soovituslikult. Kindlasti on selles protsessis asjalikke nōuandeid ja on ka ettepanekuid, mis on pigem pastakast imetud. Ise olen eluaeg elanud Navi külas Kalevipoja bussipeatuse kōrval ja see Kalevipoja on ju jäänud mälestusena meil olnud Kalevipoja kolhoosist, mis 1950ndatel oli muideks Jossif Stalini nimeline kolhoos. Nii et mul pole miskit selle vastu, kui senine nimi jääks, et tähistada mingit aega ajaloost. Stalini nime puhul ehk oleks vastuarvamist.

Tallinna skandaalid ja sadama skandaalid jäägu kohtu otsustada. Kōrvaltvaatajatel pole siin eriti miskit arvata, kohus otsustagu, kes on süüdi ja kes mitte.

Vigased ID-kaardid on muidugi lubamatu apsakas ja olgu see karmiks hoiatuseks kaarte valmistavale ettevōttele ning samuti politsei- ja piirivalveametile.

Mul ei ole midagi öelda kolleegi kaitseks, kes kuluhüvitistega on autot liisinud ja samas seda autot ametiasjus ei kasuta. Nii ei tehta.

Arno Sild (EKRE): Riigi mainet kahjustavaid sündmusi järjestades peaks eelkõige silmas pidama nende rahvusvahelist tähtsust. Seda arvestades on kindlasti üks olulisemaid Tallinna Sadama rahaga ümberkäimine. Ajakirjanduses avaldatu põhjal on ju leidnud kinnitust Reformierakonnale suurte summade andmine.

Tallinna linnapea skandaalis on väga palju küsitavusi. Eeluurimisorganid ei ole peale uduste kahtlustuste ja laialdase meediakära midagi muud osanud välja pakkuda. Seega ei näe Tallinna linnapea skandaalis midagi riigi mainet kahjustavat.

Bussipeatuste nimede muutmine on puhtalt kohalik probleem. Elu maal areneb pidevalt ning on täiesti normaalne, et on vaja muuta ka bussipeatuste nimesid uue kujunenud olukorra järgi. Muudatused nimedes riigi mainet ei kahjusta. Vallad peavad muudatused lahendama tihedas koostöös külakogukondadega.

Riigikogulaste autode liisimine on Eestis seadustega reguleeritud. Kõik riigikogulased on loomulikult kohustatud seadusi täitma. Kui mõni riigikogulane seadusi ei täida, siis peab ta ka selle eest vastutama. Ei näe siin seost riigi maine kahjustamisega. Kui aga leitakse, et mõni seadus hakkab ajale jalgu jääma, tuleb asuda seaduste korrigeerimisele kehtestatud korras.

Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.

Liina Kersna (Reformierakond) ei vastanud.

Maire Aunaste (IRL) ei vastanud.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud{fcomment}