KÜSIMUS–VASTUS • Kagu-Eesti ja Võrumaa inimesed on ärevil teatest, et Meegomäele Võru valla ja Võru linna piirile endistesse kaitseväe lahingukooli hoonetesse on kavas rajada pagulaskeskus. Seni on väidetud, et tegu on alusetu kuulujutuga. Palusime Kagu-Eestist valitud riigikogulastel tekkinud olukorda kagueestlastele selgitada.
Vastused on toodud saabumise järjekorras.

Liina Kersna (Reformierakond): Hirmul on lihtsalt suured silmad ja hirm tekib teadmatusest. Kuuldused pagulaskeskuste rajamisest ei vasta tõele. Tegelikkus on selline, et meil ei ole vaja uut pagulaskeskust. Praegu ei ole Eestis ühtegi kvoodi alusel saabunud sõjapõgenikku. Kui nad ühel päeval peaks saabuma, siis neid ei paigutata ühte pagulaskeskusesse. Algusest peale on olnud plaan siia saabuvad abivajajad paigutada üle Eesti erinevatesse kohalikesse omavalitsustesse. Eestisse saabudes on nende inimeste taustakontroll tehtud, elamispind organiseeritud, tugiisik määratud jne.

Vao pagulaskeskuses on need põgenikud, kes alles taotlevad asüüli. 80 protsendile taotlejatest ütleb Eesti riik ei ja nad saadetakse riigist välja. Juhul kui peaks lisavajadus tekkima, siis paigutatakse abivajajad Vägeva hooldekodusse, mis kohandatakse varjupaigataotlejatele. Seda tehakse alles siis, kui Vaole rahvusvahelise kaitse taotlejad enam ära ei mahu. Praegu sellist vajadust pole.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Meegomäe endise lahingukooli kinnistu ostnud firma esindaja on ise meedias need jutud ümber lükanud. Seda enam, et Eestis puudub igasugune vajadus luua pagulastele eraldi majutuskeskus.

Eesti võtab kahe aasta jooksul vastu 550 pagulast. Nendele inimestele tehakse enne taustakontroll ja Eestisse saabudes saavad nad elamisloa. Nad hajutatakse üle Eesti, et soodustada nende kohanemist kohaliku elu, keele ja kultuuriga.

Heimar Lenk (Keskerakond): Vaevalt keegi Eestimaal praegu oskaks öelda, kas Meegomäele pagulaskeskus tuleb või ei. Sellised otsused sünnivad meil reeglina kusagil ministeeriumikabinettide vaikuses või käänulistes koridorides. Muidugi peaks jääma viimane sõna öelda kohalikul rahval ja vallavalitsusel, kuid alati selle kirjutamata reegli kehtimisse uskuda ei saa. Pagulastega on Eestis asjad äärmiselt segased ja häbematult naljakad. Kõik räägivad, vaidlevad, kraaklevad, kiruvad, süüdistavad, õigustavad … Milleks? Pagulased tuuakse meile siis, kui Euroopas nii otsustatakse. Eesti pole siiani vastuseisu üles näidanud. Rahva käest ei küsi seda keegi. Ja kas peakski? Oleme suure liidu liikmesriik ja peame Brüsseli otsustele alluma. Küll võib juhtuda, et pagulastevool sel aastal pisut vaibub, kui Saksamaa kantsleri Angela Merkeli pagulaspoliitika läbi kukub. Ägedaid proteste kostab Kreekast, Ungarist, Poolast ja mitmelt poolt mujalt.

Möödunud aasta sügisel teatas sotsiaalministeerium, et pagulaskeskuse rajamist Meegomäele arutatud ei ole. Nüüd on pidevalt korratud, et ikka ei tule. Kuid konkreetset ja lõplikku vastust kuulda pole olnud. Möödunud aasta sügisel pidas Meegomäe kogukond suure rahvakoosoleku, millel osales meedia teatel üle 70 inimese. Tookord lahkuti väikseimagi teadmiseta, kas pagulaskeskus tuleb või ei tule.

Tahaks kohalikule rahvale siiski oma õiguste eest seismisel edu soovida. Muidugi tasuks korralikult läbi arutada, kas keskuse tegemist Meegomäele toetada või mitte. Pagulastega tuleb meil praeguses Euroopas harjuda. Võib-olla paneks mõne uue keskuse rajamine kohaliku elu hoopis uue hooga arenema ja annaks hulga töökohti juurde. Püüdkem hakata oma kodukoha peremeheks ja asju ise otsustada! Muidugi on seda praeguse Toompea käsukeskse regionaalpoliitika puhul raske teha.  

Tarmo Tamm (Keskerakond): Olen meedia kaudu tuttav Võrumaa inimeste hirmuga, et Meegomäele hakatakse ehitama pagulaskeskust. Mina ei tea ühtegi ametlikku informatsiooni selle kohta, et see kuulujutt tõele vastaks.

Eestis on olemas pagulaskeskus Vao külas ja hakatakse ehitama teist keskust Vägeva külla Jõgevamaale, aga pagulaskeskuse ehitamisest Kagu-Eestisse ei ole kuulnud.

Minu teada ei ole isegi Vao keskus pagulastega täidetud, sest hiljaaegu avastati, et sealt on 29 pagulast teadmata suunas lahkunud.

Minu arvates on pagulasteteema üle võimendatud ja inimestesse külvatakse asjatut paanikat. Elu on näidanud, et meile ei soovi pagulased eriti elama tulla, sest nad tahavad elada riikides, kus elustandart on oluliselt kõrgem kui meil.

Kalvi Kõva (SDE): Minule teadaolevalt sellist plaani arendajal enam ei ole.

Arno Sild (EKRE): Kuulujutud Meegomäele endistesse kaitseväe hoonetesse kavandatavast pagulaskeskusest on laialdaselt levinud ja jõudnud isegi saartele.

Taolised kuulujutud tekivad, kui puudub ametlik info asjaolude tõelisuse kohta. Tegelik olukord on pisut teine. Praegu ei kuulu Meegomäe endised kaitseväe hooned ja nende all olev viis hektarit maad enam Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile, need müüdi avaliku kirjaliku enampakkumise teel firmale Ankatrans. Tagantjärele tarkusena on nüüd selle kohta ilmunud ka sotsiaalministeeriumi selgitus. Selline selgitus oleks pidanud olema ennetav, mis oleks aidanud vältida asjatut hirmu ja kuuldusi. Valitsuse seisukoht on, et peale olemasoleva Vao pagulaskeskuse võib kõne alla tulla veel ühe keskuse rajamine. Kas selle asukoht on Põhja-Eesti või Kesk-Eesti, näitab aeg, kindlasti ei ole see Kagu-Eesti.

Et edaspidi taolisi kuulujutte ära hoida, on valitsusel ja asjakohastel asutustel vajalik inimesi õigel ajal ja objektiivselt informeerida muudatustest, mille vastu on üldine huvi.

Uno Kaskpeit (EKRE): Ametlikes avaldustes on läbi käinud, et mingi väikese hulga inimeste jaoks tuleb Vägevale mingi „pagulaste” paigutuse koht. Meegomäe kohta mingit selget seisukohta kuulnud ei ole. Usun, et see kõik sõltub siiski omavalitsuse tahtest, kas oma territooriumile sellist asja lubada või mitte. Muidugi sõltub ka väga palju kohaliku rahva soovist, kas ollakse nõus või mitte sellise asutuse paiknemisega oma vallas.

Ivari Padar (SDE) ei vastanud.

Anneli Ott (Keskerakond) ei vastanud.

Maire Aunaste (IRL) ei vastanud.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.