KÜSIMUS–VASTUS ❯ Juulikuu viimasel nädalavahetusel läks Võrus võim laste kätte ja linn muutus suureks kogupere mängumaaks. Festivalile oli oodatud ka proua president, aga kahjuks ei leidnud riigipea muude toimetuste vahel vabariigi suurima lastefestivali külastamiseks aega.

Riigikogulastele said saadetud sellised küsimused: milline mulje jäi teile Võrus toimunud esimesest lastefestivalist, mis oli sümboolseks kingituseks Eesti riigi 100 aasta juubeliks? Kuidas hindate olukorda, kus president leidis mahti avada Viljandi folgifestival, kuid Võrru tulemiseks aega planeerida ei saanud? Milliseid tundeid tekitab mõtlemine 20 aastat tagasi Võrus Tamulal toimunud „Veemuusikale” ja „Kuninglikule tulevärgimuusikale”, kuhu müüdi 16 000 piletit?

Heimar Lenk (Keskerakond):

Olukord, et naispresident ei tule lastefestivali avamisele või sellest osa võtma, räägib vaid ühest: president ei armasta lapsi. See on hämmastav ja arusaamatu. Kõiki plaane saab omavahel sobitada ja hea tahtmise korral oleks mahtunud Kadrioru suveprogrammi nii Viljandi folk kui ka Eesti suurim lastefestival Võrus. Kas saame nüüd hüüda, et „Rõõmust rõkkab maakera!”? Vist enam mitte. Tahtmatult hakkad Kersti Kaljulaidi käitumist analüüsima. Kirikusse temal minna ei sobi, lastefestivali külastamiseks aega ei jätku, Tallinna homofestivali vastu pole aga midagi. Millest see räägib? Kas mitte sellest, et Eesti rahva ja riigi iidsed alustalad – lapsed ja terve perekond – pole enam tähtsad? See teeb kurvaks ja sõnatuks. Kuhu me liigume? Mis meist saab? Kui enam riigipead ka eeskujuks võtta ei saa. Kes see siis võiks olla? Kas tõesti EKRE?

Neid aegu, kus „Veemuusikale” müüdi Võrus 16 000 piletit ja „Kuninglik tulevärgimuusika” publikut massidena kokku ajas, vist enam tagasi ei tule. Esiteks on suveüritusi hästi palju ja see lahustab publikut. Teiseks haaravad internet ja televisioon tähelepanu tihti rohkem kui vabaõhu ajaviide. Kuulsin, kuidas Põlvamaa talude päeval linnalapsed olid laudalõhna pahaks pidanud ja palusid emadel neid tagasi autosse viia. Õnneks asi veel päris hulluks pole ka läinud. Laulupeo piletid müüdi välja ja suveetenduste platsid on publikust tulvil. Jäätist ja õlut müüakse palju. Meil jääb üle vaid hellitada lootust, et eestlane ikka looduserahvaks jääb ja lastega peredest ka tulevikus lugu peetaks. Nii Võrus kui ka Kadriorus!

Meelis Mälberg (Reformierakond):

Suvi on olnud väga tiheda graafi kuga ja kahjuks ma lastefestivalile ei jõudnud. Aga tegemist on väga vahva idee ja algatusega. Loodan, et sellest üritusest saab tore traditsioon.

Arno Sild (EKRE):

Võrus toimunud lastefestival, Eesti suurim lastele mõeldud festival, on üks geniaalne üritus. Kui seni on meil sellised üritused enamjaolt olnud rohkem täiskasvanuile, siis selle ürituse tähelepanu keskpunktis on lapsed. Ürituse sisuks ja tegevusteks said laste endi väljakäidud ideed. Lastefestival on Võru linnale ja Võrumaale tõeliseks tunnustuseks, see annab signaali, et meil hoolitakse lastest, meie järeltulijatest.

Seda, et president ei leidnud võimalust lastefestivalist osa võtta, ma kommenteerida ei soovi. Eestis on üks president, tema jaoks olulisi üritusi on palju ja inimvõimetel on piirid.

Võrus on olnud väga huvitavaid üritusi, nagu näiteks vee- ja tulemuusika – need üritused on aga jäänud ajalukku. Miks see nii on läinud, peab küsima tolle aja linnavalitsuselt ja ürituste organisaatoritelt. Arvan, et siin oli objektiivseid ja veel rohkem subjektiivseid põhjusi.

Praegu peame mõtlema sellele, et edaspidi veelgi paremini ja turvalisemalt selliseid üritusi korraldada, nii omadele kui ka külalistele. Lastefestival on elav näide, kuidas mõeldakse meie tulevikule.

Monika Haukanõmm (Vabaerakond):

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks teevad paljud Eestimaa inimesed oma riigile imelisi kingitusi, alates kontserdist kuni külakiigeni. See on märk sellest, millise tähendusega ning kui oluline ja tähtis on igaühele meist meie kodu, meie riik ja meie inimesed. Nii on ka Võrus eelmisel nädalal toimunud esimese lastefestivaliga, mis on väärikas kingitus meie riigile, meie lastele. Iga laps on Eesti riigi jaoks oluline ja tähtis, iga üritus, mis on ellu kutsutud, et rõõmustada ja lusti pakkuda lastele, on tähtis. Iga tegevus, mis muudab ühiskonnas suhtumist lastesse ja peredesse, on väärt esiletõstmist ja väärtustamist. Loodan, et Võru lastefestivalist saab traditsioon, mis kestab ka järgmiste põlvkondade lasteni.

Peale kõige toreda juhtus ka kahetsusväärne juhtum atraktsioonidega, ja see on lubamatu. Mitte ükski laps ei tohi kannatada ning veelgi vähem viga saada. Selliseid juhtumeid ei tohi juhtuda ning turvalisus peab olema tagatud. Usun, et korraldajad on teinud tõsised järeldused ning teevad tulevikus turvalisuse tagamiseks mitu korda rohkem, kui seda eeldavad kord ja traditsioon. Juhtunut enam olematuks ei tee. Nüüd on oluline teha kõik, et kannatanud pered ja lapsed tunneks, et toimunusse ei suhtuta kergel käel ning nende ees tõsiselt vabandatakse.

Võru on linn, kus sünnivad head mõtted ja teod, mis jäävad ajalukku, millele saab uhkusega tagasi vaadata. Ja neid algatusi ei ole vähe. Loodan, et lastefestivalist saab Võru linnas traditsioon, kuhu tullakse üle Eesti ja kaugemaltki.

Uhke on olla võrokene.