Menu

Tartu naistekliinik võlub sünnitajaid uue maja ja professionaalsusega, 2. osa

Tartu ülikooli naistekliiniku sünnitusosakonna juhataja dr Fred Kirss oma kabinetis näitamas pilti titevarvastega, mille talle kinkis tänulik 39aastane naine, kellel aitas rasestuda dr Kirsi teostatud munajuhade operatsioon. Foto: Irja TähismaaUURING • Jätkame läinud laupäeval pooleli jäänud Tartu ülikooli naistekliiniku sünnitusosakonda tutvustava looga. Eelmisel korral saite lugeda kliiniku hommikukoosolekust, keisrilõikest ja kahest toredast ämmaemandast, kellest üks elab Kuldres Võrumaal. Loo seekordses osas kohtute sünnitusosakonna juhataja, doktor Fred Kirsiga, kes selgitab, miks sünnitusvalude äravõtmine on vahetevahel mõistlik ja milliseid võimalused selleks täpselt naistekliinikus on.


Naistekliiniku töötajate rõõmsa tuju saladus


Aeg kulub positiivse ellusuhtumisega ämmaemandatega vesteldes märkamatult, peagi saabub sünnitusosakonna juhataja, doktor Fred Kirss tagasi ja on galantselt nõus ohverdama tükikese enda väärtuslikust tööpäevast, et minuga oma kabinetis vestelda. Seal näitab ta kõigepealt pildikest titevarvastega, mille kinkis talle üks tänulik 39aastane ema, kel ei õnnestunud vaatamata neljale IVFi (katseklaasi viljastamise – toim) katsetusele lapseootele jääda. Talle tuli appi doktor Kirss, kes avas munajuhad ja eemaldas emakast kuus müoomisõlme – laparoskoopilise ehk kolme augu kaudu tehtava operatsiooni teel. Kaks kuud hiljem jäigi naine rasedaks.


Dr Kirss, kes on töötanud naistekliiniku sünnitusosakonna juhatajana juba 2000. aastast, algul selle vanas asupaigas Toomel ja nüüd siin, on kliiniku uue ja ilusa välimuse üle silmanähtavalt uhke. „Kas nägite ühtki morni töötajat?” küsib ta kelmika naeratusega. Pean tunnistama, et ei näinud. „Rõõmsad ruumid kaasaegses majas, rõõmsad töötajad!” teatab ta seepeale entusiastlikult.


Edasi läheb meie jutt kliiniku eelistele teiste Lõuna-Eesti sünnitushaiglate ees. Fred Kirss teab mitut eelist. „Meil on uus maja ja kõige paremad tingimused,” ütleb ta vähimagi valehäbita. „Seepärast on ka personal rõõmsameelsem. Kolmandaks – meie professionaalsus, kuna oleme kolmanda etapi haigla kogu Lõuna-Eesti jaoks.” Lisaks Eesti sünnitajatele kipuvad siia ka sünnitajad Venemaalt, täpsemalt Pihkvast. Näiteks sel aastal oli kliinikus üle 20 vene sünnitaja ja see arv on kasvutrendis, sest eelmisel aastal oli neid ainult viis. Vene sünnitajatel tuleb teenuse eest välja käia ligikaudu 1200–1500 eurot.


Ka doktor Kirss ei nõustu teooriaga, et suur haigla tähendab paratamatult konveierit ja sünnitaja jaoks ei jätku aega. „Meil on ka personali rohkem,” pareerib ta. „Korraga on valves neli ämmaemandat ja kaks naistearsti. Aega jätkub.” Enamik kliiniku sünnitusi kulgeb Fred Kirsi sõnul rahulikus tempos ja loomulikult, esilekutsumisi on vaid 15 ning keisrilõikeid 20 protsenti kõikidest sünnitustest, samas kui Elites on see protsent tema sõnul koguni 35.


Kuigi naistekliinik on eeskätt Lõuna-Eesti riskirasedatele (kuni 35 nädalat, diabeetikud ja muude komplikatsioonidega rasedad – toim), tullakse sealt siia sünnitama ka vabatahtlikult. „Vabatahtlike tulijate arv on suurenemas,” märgib doktor Kirss. „Meie uus maja on tõmbenumber. Vanas majas Toomel oli tüüpsituatsioon see, et sõideti autoga ette ja küsiti, kas perepalatit on. Kui selgus, et kõik palatid on täis, siis keerati autonina Põlva poole.” Nüüd teeb Tartu Põlvale perepalatite osas ära – neid on tervelt 13 ja igas palatis (ka kahekohalistes üldpalatites) on sees oma duširuum ja WC. „Põlvas ei ole ka oma verepanka nagu meil,” lisab Fred Kirss. „Lisaks sellele on meil 24tunnine operatsioonivalmidus, ema ja lapse turvalisus on täielikult tagatud.”


Doktor Kirsi arvamus on, et kindlasti tuleks mõne väikehaigla sünnitusosakond vahendite ja kogemuse puudumise tõttu kinni panna, kuid ta ei taha olla näpuga näitaja. Fakt on aga see, et kui väikehaiglas midagi nässu läheb, siis saadetakse sünnitaja mitmekümne kuni 100 kilomeetri kaugusele Tartusse – ikka ülikooli naistekliinikusse.


Uus võimalus – minispinaal


Esitan sünnitusosakonna juhatajale traditsioonilise küsimuse sünnitushirmu ehk horror partus’e kohta – mis saab siis, kui naine kardab sünnitust kui vanakurat välku ja nõuab keisrit? „Olukord lahendatakse vestluste teel,” seletab doktor Kirss rahulikult. „Mina näiteks vestlen enda rasedatega juba varakult enne sünnitust, küsin, kuidas nad oma sünnitust ette kujutavad.” Naistearsti visiit peaks tema arvates kestma vähemasti 20-30 minutit – selle ajaga jõuab kõik mured selgeks räägitud. „Mõnedel juhtudel on sünnitushirmu põhjuseks teadmatus, mis laheneb selgitustega, kuid hirm võib tekkida ka siis, kui esimene sünnitus on olnud väga raske. On ka naisi, kes kardavad kõike. Kui naine jääb ka pärast vestlusi ja arutlusi arvamusele, et tahab keisrilõiget, siis teeme talle keisrilõike ära.”


Madala valulävega sünnitaja võib saada abi ka epiduraalist ehk sünnitust valutustavast seljasüstist, mis on doktor Kirsi sõnul kõige efektiivsem vahend valude vastu. Seda soovib alla kümne protsendi sünnitajatest. Tekkinud on ka täiesti uus sünnitusvalude vastu võitlemise vahend – „Sellest aastast teeme minispinaali, mis on ühekordne seljasüst. Mõjub kaks-kolm tundi, alakeha tundlikkust ära ei võta, aga valusid pole,” räägib doktor Kirss. Mujal maailmas juba pikemat aega kasutusel olnud minispinaali tehakse kahjuks vaid korduvsünnitajatele, kellele see on kõige sobivam.


Doktor Kirss ei leia, et sünnitus peaks tingimata valus olema: „Kui inimene vaevleb tugevates valudes, siis temaga on väga raske koostööd teha. Valu peab olema mõõdukas. Kümnendik sünnitajatest on väga valutundlikud. Nõukogude ajal, kui veel epiduraali ei tehtud, jätsid mitmed naised teise lapse sünnitamata, sest esimene sünnitus oli väga valus.”


Üllatusena selgub, et lisaks naistekliiniku sünnitusosakonna juhataja vastutusrikkale ametile, mida doktor Kirss teeb õhtul kuni kella 16, töötab ta veel esmaspäeviti ja kolmapäeviti kella 16–20 Elite erakliiniku Tähe kliinikus ning lisaks sellele käib ta ka tööl Soomes – Pori haigla sünnitusosakonnas, mis on sama suur kui Tartu ülikooli naistekliiniku sünnitusosakond, mõnikord ka isegi Lapimaal, Rovaniemi haiglas. Enamik kliiniku arste käib mujal tööl – kes Elites, kes Lõuna-Eesti haiglas, kes Põlvas, kes Valgas, kes Narvas, kes Rakveres – ja nende tööpõld ei näi otsa lõppevat, sest häid, kogenud arste kutsutakse igale poole. Väikestes haiglates ju sageli oma arsti polegi.


„Arvan, et järgmised põlvkonnad nii palju töötada ei taha,” ütleb doktor Kirss reipalt. Temale endale õnneks ta töö meeldib. Seda, et ta arstiks saada tahab, teadis ta juba kuueaastasena. Tema ema oli nimelt Mooste haigla arst ning väikesele poisile meeldis koos emaga visiitidel kaasas käia ja talle rohtusid kätte ulatada.


Küsin veel, mis on doktor Kirsi jaoks tema ametis kõige meeldivam. „Uue inimese sünd siia maailma,” ütleb ta igasuguse kõhkluseta. „Mis saab olla positiivsem?”



Parandused

1) Eelmises osas nimetati doktor Fred Kirssi nii Tartu ülikooli naistekliiniku sünnitusosakonna kui kliiniku juhatajaks. Õige on: Tartu ülikooli naistekliiniku sünnitusosakonna juhataja. Naistekliiniku juhataja on professor Helle Karro.
2) Lühinägevusest keisrilõike näidustusena. Doktor Fred Kirss selgitab: „Teine keisrilõige oli lühinägelikkuse ja eelneva keisrilõike tõttu. Tahan öelda seda, et lühinägelikkuse tõttu keisrilõike tegemine on nõukogude aja taak. Valdav enamik neist patsientidest keisrilõiget ei vaja ja võivad ohutult sünnitada.”
(Lõpp.)

 

OLULIST

• Sünnitust võtab (võtavad) vastu valves olev(ad) ämmaemand(ad), tasuta antakse kahekohaline üldpalat, kus on ka duširuum ja WC sees. Hinna sees on toit sünnitajale kolm korda ööpäevas.
• Tasulisi sünnitusjärgseid perepalateid on 13, ööpäev neis maksab 31,96 eurot (500 krooni). Igas perepalatis on duširuum ja WC ning hinna sees toit kahele kolm korda ööpäevas.
• Privaatämmaemanda palkamine maksab 191,73 eurot (3000 krooni).
• Perekooli loengud (v.a osakonna tutvustus) on tasulised – üks loeng maksab 3,20 eurot (50 krooni) ühele osalejale, kaaslasega tulles 6,40 eurot (100 krooni).
• Joogatund rasedatele maksab 3,50 eurot.
• Rasedate vesivõimlemise hind ühe korra eest on 4,15 eurot.

PLUSSID

• Uus ja ilus, rõõmsates toonides maja, tänu millele on rõõmsad ka töötajad.
• Professionaalsus (tegemist on Lõuna-Eesti ainsa kolmanda etapi haiglaga).
• Kõikides (nii üld- kui pere-)palatites on sees duširuum ja WC.
• Lisaks epiduraalile on võimalik saada minispinaali, mis võtab valu ära, aga tundlikkust ei võta.

MIINUSED

• Palju sünnitajaid – päevas keskmiselt kuus-seitse.
• Sünnituse juures võib vahetuda kaks kuni neli ämmaemandat (kuigi pürgitakse selle poole, et oleks vaid üks).
• Perepalatit kinni panna ei saa.

Seotud lood. NB! Loetelus puuduvad sisselogimist vajavad artiklid

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD