Menu

Lõuna-Eesti haiglas tulevad ämmaemandad jooksuga

Elite erakliinikus töötav kõrgema kategooria naistearst Krista Sitska, kes poole kohaga Tartust Võrru käib, näitamas Lõuna-Eesti haigla sünnitusi kajastavat tabelit. Foto: IRJA TÄHISMAAUURING • Võrumaa Teataja alustab tänasest lugude sarja, mis tutvustab sünnitusvõimalusi Lõuna-Eestis. Kõigepealt käisime ära siinsamas Meegomäel asuvas Lõuna-Eesti haiglas, kus Tartu erakliinikus Elite praktiseeriv kõrgema kategooria naistearst Krista Sitska rääkis, mille poolest Võru haigla talle erakliinikut meenutab.


Nooruslik ja rõõmsameelne doktor Krista Sitska, kes on naistearstina töötanud juba 36 aastat ja seda nii Tartu ülikooli naistekliinikus kui erakliinikus Elite, on Tartust Võrru käinud juba viis aastat ning teeb seda ka jätkuvalt ülima rõõmuga, kuigi Võrus tal juuri pole. „Lõuna-Eesti haigla on võrreldav erahaiglaga, kuna sünnitaja ei ole siin hetkegi tähelepanuta, tema juures on kogu aeg kas arst või ämmaemand,” kiidab ta. „Ämmaemandad on siin meeldivad ja hoolivad, õhkkond on soe ja sõbralik.”

 
Lõuna-Eesti haigla sünnitusosakonnas on dr Sitska sõnul enamasti vaid üks sünnitaja korraga ja kogu personali tähelepanu kuulub vaid temale. „Naine on kõrgendatud tähelepanu all,” ütleb ta ja kirjeldab naerdes, kuidas ta oli siin tööd alustades üllatunud, et sünnitajal tarvitses vaid korraks häält teha, kui ämmaemandad juba jooksuga tulid.


Lisaks dr Sitskale käib Võrru veel teisigi naistearste, põhiliselt Tartust ja üks ka Tallinnast – Võrus ühtegi naistearsti pole. Dr Sitska isiklikult käib siin operatsioone tegemas, patsiente vastu võtmas ja sünnitusvalves kaks korda kuus ning on siis kohapeal kaks-kolm ööpäeva järjest. Oma siinseid patsiente kiidab ta väga. „Võru inimesed on väga meeldivad, ei jäta kunagi vastuvõtule  tulemata,” ütleb ta. Ka tema püüab inimestele vastu tulla ja võtta vastu kõik, kes seda soovivad, kuigi töögraafik on tal küllaltki tihe – vahel tuleb teha viis-kuus operatsiooni päevas ning oma osa nõuab ka arvutitöö.


Ka meie jutuajamise ajal on dr Sitskal parajasti sünnitusosakonnas üks sünnitaja ning ta ütleb naeratades, et on tema jaoks alati kättesaadav ja peab kohe tormama, kui tema taskus olev piipar märku annab. Kuna ka anestesioloogiline abi on ööpäevaringselt Lõuna-Eesti haiglas olemas ja ootevalmis, siis võib öelda, et ükski sünnitaja enda ega oma lapse turvalisuse pärast muretsema ei pea.


Võimalik valida sünnitusviisi, kui kõik korras


Dr Sitska sõnul on Lõuna-Eesti haiglas sünnitamas käinute tagasiside haiglale olnud hea, mistõttu võib järeldada, et siin emaks saanud naised on kogetuga rahule jäänud. Tema sõnul hinnatakse Lõuna-Eesti haiglat ka Tartus. „Siin on sünnitamas käinud mitmed Tartu meedikud,” räägib ta. Tema sõnul imponeerib neile eelkõige Lõuna-Eesti haigla väiksus ja sünnitusosakonna töötajate hooliv ja tähelepanelik suhtumine patsientidesse.


Kui rääkida sünnitusvõimalustest täpsemalt, siis Lõuna-Eesti haigla sünnitajal on võimalik valida nii sünnitusviisi kui -asendit. Üks võimalus on sünnitada sünnitustoas asuvasse vanni. „Kõik ämmaemandad on võimelised vettesünnitust vastu võtma,” kinnitab dr Sitska. „Alati küsime, mis asendis sünnitada soovite,” jätkab ta. „Sekkume ainult siis, kui näeme probleemi.” Sünnitaja sooviga tema sõnul kindlasti arvestatakse ja naise eelistatud sünnitusviisi muudetakse vaid siis, kui tekib oht ema või lapse tervisele.


Põhiliselt sünnitavad naised Lõuna-Eesti haiglas kas selili, istuli või käpuli. Vette sünnitamist esineb vähem ning selle sooviga arvestatakse, kui ema ja lapsega on kõik korras. „Kui loode on väga suur või esineb kõrvalekaldeid, siis me seda ei soovita,” ütleb dr Sitska. Tema sõnul lähevad mõned lapsed liiga suureks siis, kui naised raseduse ajal voodis istuvad ja vähe liiguvad, samuti võib loote kaalu liig suureks kergitada liigne suhkrutarbimine. Seetõttu soovitabki ta rasedatel süüa juurvilju nii palju kui süda lustib, kuid puuviljadega piiri pidada.


Sünnitaja võtab Lõuna-Eesti haiglas vastu ämmaemand, kes on parajasti valves. Ämmaemandad võivad sünnituse juures ka vahetuda. Kõik oleneb sellest, kelle valvekord parasjagu on. Juhul kui sünnitaja soovib personaalsemat lähenemist ja tahab, et teda abistaks kindel ämmaemand, siis tuleks tal ämmaemand broneerida. Lõuna-Eesti haiglas on selline võimalus põhimõtteliselt olemas, kuid dr Sitska sõnul seda väga palju ei soovita ja ka ämmaemandatel enestel pole privaatteenuse pakkumise vastu suuremat huvi. „Kuid võimalus on, kui sünnitaja saab ämmaemandaga kokkuleppele,” rõhutab ta. Kindla ämmaemanda sünnituse juurde kutsumine on aga tasuline. Koju lastakse sünnitaja tavaliselt kolmandal päeval pärast sünnitust, soovi korral ka varem. Keisrilõike puhul tuleb arvestada viiepäevase haiglasolekuga. Toitlustamine on sünnitajale kogu haiglasviibimise aja tasuta.


Esimesena Eestis epiduraalanesteesia


Dr Sitska sõnul võib Lõuna-Eesti haigla kiituseks öelda veel seda, et just siin hakati esimesena Eestis tegema epiduraalanesteesiat ehk sünnitust valutustavat seljasüsti. Esimene seljasüst tehti sünnitajale aastal 1995 ja selle valdkonna spetsialist on haigla ülemarst, dr Agnes Aart. Kuigi sünnituse valutuks tegemine on võimalik, ei ole see siin siiski reegliks – dr Sitska sõnul soovib seda väga väike protsent Lõuna-Eesti haigla sünnitajatest.


Lõuna-Eesti haigla võimaldab nagu ka kõik teised Eesti haiglad peresünnitust. Neid tuleb ette väga sageli – tervelt 75 protsenti sünnitustest on seal peresünnitused. „Üksikuid sünnitajaid näen vähe, mehed on hakanud oma naistega rohkem kaasas käima,” räägib dr Sitska. Talle teeb rõõmu, et oma pere tähtsündmusele – lapse sünnile – tulevad kaasa elama ka need Võru mehed, kes käivad välismaal tööl. Kui valitakse peresünnitus, võib isa viibida sünnituse juures kogu aja ja talle usaldatakse soovi korral ka nabanööri läbilõikamine. Kui juhtub nõnda, et sünnitus lõppeb keisrilõikega, siis ka selle juures võib mees kohal olla ja protseduuri ajal naisel kätt hoida.


Pärast sünnitust on Lõuna-Eesti haigla sünnitajal võimalik valida, kas ta tahab minna koos lapsega üksik- või perepalatisse. Tasulises perepalatis on ruumi ka isale või tugiisikule ning neid on Lõuna-Eesti haiglas kolm – üks laia ja kaks eraldi, kokkulükatava voodiga. Kinni panna neid kahjuks ei saa, sest vastasel juhul tekiks dr Sitska sõnul olukord, kus toad on kinni pandud, aga tühjad, sest sünnitus on veel pooleli. Sünnitus on ju ettearvamatu – vaid viis protsenti naistest sünnitab tähtaegselt. Kui peaks juhtuma nii, et kõik perepalatid on täis, leiab haigla isale välivoodi ja tal on ikka võimalus naise ja lapse juures ööbida.


Loomulikku sünnitust peale ei suruta


Keisrilõiget tehakse Lõuna-Eesti haiglas sellisel juhul, kui naise vaagen ja loode ei sobi omavahel kokku, s.t kui laps on nii suur, et ei mahu ema seest välja. Samuti siis, kui on muutus loote südamelöökides, platsenta eesasetsus või mõni muu oht ema või lapse tervisele. Loomulikku sünnitust ei soovitata ka siis, kui naisel on varem juba kahel korral sünnitusel keisrilõige vajalikuks osutunud.


Harva tuleb haiglasse ka selliseid sünnitajaid, kes soovivad keisrilõiget omal valikul, selleks tervislikke näidustusi omamata. Dr Krista Sitska sellist sünnitusviisi ei soovita. Tema sõnul on „soovkeisri” taga tihti peidus sünnitushirm, naise mure sünnitusvalu ees või kartus, et tupp võib pärast sünnitust välja venida. Keisrilõike kahjuks aga räägib see, et sel võib olla mitmeid tüsistusi (näiteks narkoositüsistus). Samuti on loomulik sünnitus parem, sest naise sünnitusjärgne paranemine võtab siis vähem aega ja ka lapsele on see ohutum. „Kui aga naisel on tohutu hirm sünnituse ees, siis pole midagi teha,” möönab naistearst. „Teeme keisrilõike ära ja loomulikku sünnitust peale suruma ei hakka.”


„Muide, naistearsti elukutse on ametite pingereas esikohal,” ütleb dr Sitska naeratades. Õnneks Võrus pingete maandamisega hätta ei jää. „See koht on nii hea auraga,” ütleb ta, jäädes imetlema Lõuna-Eesti haigla akendest avanevat vaadet männimetsale. „Operatsioonitoast on miljoni dollari vaade! Mind see nii väga rahustab, käin vahepeal männimetsas jalutamas ja pinged ongi läinud. See koos siinsete inimeste soojusega mind Võru juures nii väga võlubki.”


Kõige tähtsam on naeratus


Ka sünnitaja saab oma pingete mahavõtmiseks üht-teist ära teha. Krista Sitska sõnul on väga oluline õige hingamine, mida õpetatakse Lõuna-Eesti haigla perekoolis. Samuti on seal võimalik saada vajalikke eelteadmisi sünnitusest. „Hinge ei tohi kinni hoida!” õpetab dr Sitska sünnitajaid. „Õige hingamisega saab naine sünnitusele väga palju kaasa aidata.” Perekoolis, mille loengud toimuvad Lõuna-Eesti haiglas neli korda kuus ja on nii emadele kui tugiisikutele tasuta, soovitab ta tulevastel sünnitajatel käima hakata mitte enne 20. rasedusnädalat või hiljemalt 30. rasedusnädalast. Lisaks sellele on võimalik osa võtta rasedate vesivõimlemise tundidest, mida korraldab ämmaemand Ene Kons.


Haiglat ja sünnitust dr Krista Sitska sõnul tänapäeval igatahes peljata ei ole vaja. „Lõuna-Eesti haiglas ei ole ma küll ühtegi halba sõna täheldanud. Ühtki kurja nägu ei ole ka näinud. Personal on kogu aeg üksteisele abiks, kogu kollektiiv on hooliv ja tähelepanelik.” Just see ongi kogenud naistearsti arvates kõige tähtsam. „Haigele läheb just suhtumine kõige rohkem korda ,” ütleb ta. „Ja naeratus on väga oluline!” ütleb ta ise üle näo särades. Viimaks aga lisab: „Tähelepanuväärne on see, et kes Tartu arstidest on siia tööle käima hakanud, jäävad siia ikka edasi. Tõenäoliselt on see tingitud haigla heast aurast.”

 

Vastab haigla ülemarst Agnes Aart


Millistest maakondadest või teistest riikidest on sünnitajad pärit?
Teistest maakondadest pärit sünnitajaid on kõige rohkem Tartust, järgnevad Põlvast, Valgast ja Tallinnast tulnud sünnitajad. Väljastpoolt Võru maakonda on sünnitajaid olenevalt aastast 15–20 protsenti, viimastel aastatel on väljastpoolt maakonda tulijate hulk tasapisi suurenenud. Aastas on juhtunud mõned sünnitajad (kolm-neli) ka välismaalt, kõige enam Venemaalt, aga on olnud ka Lätist ja Soomest.


Kui palju on Lõuna-Eesti haiglas aastas keisrilõikeid?


Keisrilõikeid on keskmiselt 20 protsenti kõikidest sünnitustest. Näiteks 2010. aastal oli meil kokku 342 sünnitust, nendest 67 olid keisrilõiked (s.o 19,5 protsenti).


Kui paljudele naistele tehakse Lõuna-Eesti haiglas aasta jooksul sünnitust valutustavat seljasüsti?


Normaalse sünnituse puhul tehakse epiduraalanalgeesiat kümnel kuni 15 protsendil juhtudest. Keisrilõigetest tehakse spinaal/epiduraalanesteesias 95 protsenti kõikidest juhtudest.


Kui palju on olnud juhuseid, kus sünnituse jooksul tekkinud komplikatsioonide tõttu on tulnud sünnitaja Tartusse saata?


Sünnituse käigus tekkinud komplikatsioonide tõttu pole sünnitajat vaja olnud Tartusse saata. Küll aga on tulnud mõningatel juhtudel saata Tarusse vastsündinu (kuuel kuni kaheksal korral aastas). Sagedasemad põhjused, miks laps Tartusse saadetakse, on seotud hingamisprobleemidega ja kaasasündinud infektsioonidega.

 

PLUSSID

Palju avarust.
Akendest avaneb kaunis vaade Meegomäe mändidele.
Sünnitusvalves on Tartu ja Tallinna arstid.
Võimalus saada soovi korral epiduraalanesteesiat ehk seljasüsti.

MIINUSED

Ainult üks suure voodiga perepalat (kaks on kahe ühekohalise kokkulükatava voodiga).
Perepalatit ette broneerida ei saa.
Ämmaemandad hea meelega privaatteenust ei paku (kuigi võimalik on läbi rääkida).

OLULIST

Ämmaemanda palkamine maksab 200 eurot.
Peretoa ühe ööpäeva hind on 12,78 eurot (200 krooni), üksikpalat on tasuta.
Perekooli loengud toimuvad neli korda kuus, on tasuta ja eelnev registreerimine ei ole vajalik.
Rasedate vesivõimlemine toimub taastusravi keskuses kolmapäeviti kell 15 ja maksab 3,20 eurot.

Seotud lood. NB! Loetelus puuduvad sisselogimist vajavad artiklid

15 PÄEVA ENIMLOETUD