Menu

FOTOD Ühe Võru mehe Vambola Kõivu lugu

  • Kirjutas Liina Valper

Vambola Kõiv Džezkazganis vasekaevanduses tööl.

Meist igaühel on oma lugu. Mõnel on see lühem, mõnel pikem. Igas loos on ka kurve ja käänakuid – vaevalt kellegi elurada liialt sirgelt ja tasaselt kulgeb. Kui inimene meie hulgast lahkub, elab ta edasi pereliikmete, sõprade-tuttavate, töökaaslaste mälestustes. Teame kõik seda ütlust: kui on kas või üks inimene, kes lahkunut mäletab, ei saa rääkida surmast …

Tänane lugu räägib Võru mehest Vambola Kõivust, keda ei ole enam elavate hulgas kolmkümmend aastat.

Vambola Kõiv sündis 12. mail 1931. aastal Saaluses Ale ja Alviine Kõivu neljalapselisse perre kolmanda lapse ja teise pojana. Isa Ale oli metsandust õppinud ning toimetas metsnikuna Ubajärvel. Ema oli kodune. Pere elukorralduse ja vanemate eeskuju najal sai lastele varakult selgeks, kui olulised on kohuse- ja vastutustunne. Need omadused aitasid Vambolat edasi, ükskõik kus ta parajasti oli.

Kooliveli ja saatusekaaslane Aleksander London on oma mälestustes kirjutanud:

Palun logi esmalt sisse

Seda lugu näevad täispikkuses ja suurte fotodega ainult Digilehe tellijad.
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.

Viimase hetke pakkumine

15 PÄEVA ENIMLOETUD