Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli möödunud aasta neljandas kvartalis ligi 10 500 vaba ametikohta, selline trend on püsinud alates 2017. aasta esimesest kvartalist.

Vabade ametikohtade arv oli samal tasemel 2017. aasta neljanda kvartaliga, kuid 2018. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes vähenes vabade ametikohtade arv 8 protsenti. Eelmisel aastal oli vabade ametikohtade arv esimeses kvartalis ligi 10 575, teises kvartalis ligi 11 430 ja kolmandas kvartalis ligi 11 440,teatas statistikaamet.

Ametikohtade koguarv oli neljandas kvartalis 597 500, mis on eelmise kvartaliga võrreldes vähenenud 0,5 protsendi võrra. Ametikohtade koguarvus on jätkuvalt suurim töötleva tööstus, kaubanduse ja hariduse tegevusala osatähtsus.

Lisaks on töötlev tööstus ja kaubandus Eesti suurimad tööpakkujad – neil tegevusaladel oli vabade ametikohtade arv neljandas kvartalis vastavalt 1747 ja 1756. Neile järgnes avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala 928 vaba ametikohaga.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli mullu neljandas kvartalis 1,8 protsenti, mis oli 0,1 protsendipunkti võrra väiksem kui 2017. aasta neljandas kvartalis. Vabade ametikohtade määr oli neljandas kvartalis kõrgeim info ja side ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal, madalaim kinnisvaraalases tegevuses ja mäetööstuses.

Avaliku sektori vabad ametikohad moodustasid neljandas kvartalis kõikidest ametikohtadest 29 protsenti. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 2,2 protsendiga ning kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 2,1 protsendiga. Riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 1,8 protsenti ning Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 1,5 protsenti.

Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harju maakonnas 72 protsentiga, sealhulgas Tallinnas 60 protsenti. Järgnesid Tartu maakond, Ida-Viru ja Pärnu maakond. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ja Rapla maakonnas ning madalaim Hiiu, Põlva ja Võru maakonnas.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive oli eelmise aasta neljandas kvartalis ligi 100 200, mis jäi kolmanda kvartali ja 2017. aasta neljanda kvartaliga võrreldes samale tasemele. Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arv oli neljandas kvartalis endiselt suurim hulgi- ja jaekaubanduses, töötlevas tööstuses ja ehituses. Kõigist töölt lahkunud töötajatest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 10 protsenti.