Menu

Lastesõbralik Punamütsike sai 35 aastat vanaks!

Võru lasteaed Punamütsike, mis tähistas sel nädalal oma 35. sünnipäeva, kutsus Võrumaa Teataja endale selleks puhuks külla. Rõõmsad ja nooruslikud lasteaiaõpetajad rääkisid, mismoodi on Punamütsikese argipäev erinev Nõu-kogudeaegsest lasteaiaelust, kui oluline on lasteaias laste arvamus ja miks Punamütsike on selline lasteaed, kuhu need, kes seal käinud, tahavad tuua ka oma lapsed.

Mille poolest erineb lasteaiaelu praegu sellest, mis oli Nõukogude ajal?

Külli Pukk (töötab Punamütsikeses juba 40 aastat, lasteaia avamisest saadik ja on seal üks vanemaid olijaid): Siis vahetus kaader väga kiiresti, praegu jäävad inimesed kauemaks. Mänguasju oli vähem, aga see-eest tegid neid lapsevanemad ise.

Urve Möllits (töötanud lasteaias 31 aastat): see kadus ära, kui mänguasjad poodidesse müügile tulid.

Hele Lepp (töötanud lasteaias 28 aastat): kogu aeg oli üks sotsialistlik võistlus!

Eha Haak (töötanud lasteaias 30 aastat): olid isetegevusülevaatused. Lasteaiad võistlesid omavahel. Ja Lenini pilt pidi olema aukohal.

Urve Möllits: siis algas sügis oktoobripühadega, nüüd algab sügise sünnipäeva ja isadepäevaga.

Lily Dolenko (töötanud lasteaias 30 aastat): ja emadepäeva asemel oli naistepäev.

Külli Pukk: raamatuid oli siis palju vähem. Põhilised, mida loeti, olid Laste sõna ja Kirju-Mirju. Need olid asendamatud! Neid loetakse nüüd ka.

Eha Haak: siis oli ka väga palju kirjatööd. Kõikidel lastel olid arengumapid.

Ave Kalk (lasteaia direktor, töötanud siin 26 aastat): nüüd me lihtsalt vaatleme lapsi ja vestleme nende vanematega.

Kaja Klooren (töötanud lasteaias 30 aastat): kõik oli palju reglementeeritum, hommikuti olid kindlatel kellaaegadel kraadimised. Arvestust peeti isegi selle üle, kes mitu korda päevas kakab.

Hele Lepp: ja siis veel see, et meie olime vanasti kasvatajad. Nüüd oleme õpetajad.

Lily Dolenko: pikki pükse ei tohtinud siis kanda. Meil pidid kitlid seljas olema.

Külli Pukk: rühmad olid siis väga suured, 33 last oli ühes rühmas.

Hele Lepp: lastel oli väga kitsas.

Urve Möllits: mina mäletan, et aknad ei tohtinud lahti olla. Õppetöö pidi toimuma sirge seljaga.

Ave Kalk: nüüd õpetame lapsi läbi mängu. Praeguses lastekasvatuses on selline põhimõte, et meister on see, kes õpetab lapsi märkamatult. Vanasti oli kõik palju rangem, kontroll võis iga hetk sisse sadada. Praegu ei ole aga ametnikel lubatud tegevuste ajal lasteaia töösse sekkuda.

Urve Möllits: kapitaalselt on muutunud basseini lugu. Enne lasti sinna igal hommikul uus vesi sisse, nüüd on vesi sees pidevalt.

Kaja Klooren: ja igal hommikul oli kell kaheksa võimlemine. Muusika saatel! Nüüd on võimlemine ja muusika eraldi.

Kuidas on muutunud karistuspoliitika? Kas vanasti lapsi nurka panna ka tohtis ja mida võib praegu teha, kui laps sõna ei kuula?

Külli Pukk: tohtis küll nurka panna.

Urve Möllits: nüüd peab laps istuma tooli peal, kui sõna ei kuula. Kutsume seda järelemõtlemise tooliks.

Ave Kalk: võtame ta korraks mängust välja, et ta saaks oma käitumise üle rahulikult järele mõelda.

Hele Lepp (naerdes): mulle ütles üks isa, et võite mu lapsele ka vitsa anda, kui ta sõna ei kuula! Aga seda ei tohi ju teha. Laps võib nüüd lastekaitsesse minna, kui teda lüüakse.

Urve Möllits: jaa, lapsed on oma õigustest vägagi teadlikud. Üks laps tuli lasteaeda ja ütles mulle: ma tean, et sa ei tohi mind lüüa!

Lily Dolenko: huvitav on ka see, et kui meil oli kadripäev ja näitasime lastele tervistavat kaseoksa, siis ainult kaks last seostasid seda vitsaga.

Mina mäletan oma lasteaiaajast, et pidin kohustuslikus korras magama, kuigi ei tahtnud. Kuidas Punamütsikeses on?

Lily Dolenko: kui ei taha, siis ei pea magama, võib ka sel ajal lugeda. Ainult teisi ei tohi segada. Minu rühmas on üks selline laps, kes ei taha magada. Annan talle selleks ajaks raamatu lugeda.

Ave Kalk: igas rühmas on oma lugemispesa, kus lapsed saavad raamatuid lugeda. Või teistele ette lugeda.

Aga mida lastele kõige rohkem teha meeldib?

Kõik koos (lõbusalt naerdes): Mängida!

Lily Dolenko: Ja täiskasvanuid matkida.

Urve Möllits: kui meil oli lastevanemate seas titebuum, siis tulid kõik väikesed tüdrukud lasteaeda beebinukkudega. Et nemad on ka väiksed emmed.

Ave Kalk: mulle tundub, et lastele meeldib kõige rohkem ujuda.

Hele Lepp: ja muidugi laulmine, muusika! Minu arust peaksid kõik õpetajad olema loovad. Meie majas on selliseid inimesi palju. Siis on meil veel selline traditsioon, et iga hommik algab ringiga, kus iga laps saab rääkida, mis tal mõttes ja südames. Kui on põhjust rõõmustada, siis kõik koos rõõmustame, ja kui põhjust kurvastada, siis kurvastame.

Ave Kalk: see on selleks, et luua turvatunnet. Lapsed räägivad õpetajale oma mõtetest, ja õpetaja räägib siis lastele, mida seejärel koos tegema hakatakse.

Külli Pukk: lastele on hästi oluline, et nendega räägitaks.

Aga mille poolest Punamütsike teistest Võrumaa lasteaedadest erineb?

Hele Lepp: meil on ujumisõpetus!

Ave Kalk: teistel seda pole. Ütleksin, et meil on omanäoline ja ühtehoidev kollektiiv, kõik on väljakujunenud isiksused.

Lily Dolenko: samas toetame ja täiendame üksteist.

Hele Lepp: kõik õpetajad on lasteaia juhtimisse kaasatud, varem seda polnud.

Aga kas laste arvamust ka arvestatakse?

Lily Dolenko: jaa! Näiteks rühmamööbli paigutamise kohta küsime alati laste arvamust.

Urve Möllits: ja rühma reeglid paneme ka koos lastega paika.

Ave Kalk: ja teeme küsitlusi nii lastele kui nende vanematele. Selle kohta, kuidas nad lasteaiaga rahul on.

Lily Dolenko: lapsed on hästi targad ja oskavad rääkida, mis meeldib ja mis mitte.

Hele Lepp: toitlustamise osas kuulame ka laste arvamust. Hästi tervisesõbralik lasteaed oleme. Näiteks ei söö poepihve, teeme neid ise.

Ave Kalk: kindlasti arvestame menüüde koostamisel laste arvamust. Ainult friikartuleid ei saa!

Külli Pukk: kõik saiad ja koogid teeme ka ise.

Lily Dolenko: need, kes siin käinud, meenutavad sageli, et oi, kui head söögid olid lasteaias.

Kas siit ära läinud jäävad lasteaiaga ka edaspidi seotuks?

Urve Möllits: jaa, paljud, kes juba koolis käivad, tulevad veel siia väikeste lastega mängima.

Lily Dolenko: paljud siit kooli läinud lapsed on toonud meile oma mänguasju ja raamatuid, kõike, mis vanemad lubanud.

Ave Kalk: paljud lastevanemad on ka hästi tublid, sponsoreerivad lasteaeda kas raha või oma tööga. Paljud emad küpsetavad … Vanemate poolt on väga usaldav ja toetav suhtumine. See annab meile lisaks sellele väiksele palgale, mis siin teenime, veel ühe palga, mida ei saa käega katsuda, aga mis on meile väga oluline.

Külli Pukk: laste säravad silmad annavad ka palju …

Ave Kalk: mulle läks südamesse see, kui Lily rühma lapsed jooksid talle kümme minutit pärast lahkuminekut vastu ja ütlesid, et kallistame. Sellised hetked tekitavad minus isegi natuke kadedust.

Hele Lepp: lapsed tahavad üldse palju kallistada. Seda varem polnud. Ja tunnustavad üksteist, plaksutavad käsi ja hüüavad: tubli! (Näitab, kuidas seda täpselt tehakse.)

Kaja Klooren: hästi tore on ka, kui keegi, kes siin ise käinud on, toob siia aastate pärast oma lapse …

Juhtub seda tihti?

Kõik (rõõmsalt noogutades): jaa! Päris palju on selliseid juhtumeid

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD