Menu

.      

Peotulest sai rohkem kui 450 tulepeatuses osa ligi 100 000 inimest

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

Võrumaal läbis tuli 284,6 kilomeetrit. Tuld kanti edasi ratsahobusel, puusuuskadel, veoautoga, tsikliga, jalgratastega ning elektriautoga. 17. juunil oli peotuli Võru linnas. Foto: AIGAR NAGEL

TRADITSIOON > Juuni algul Tartus Raadi mõisapargis süüdatud 27. laulu- ja 20. tantsupeo „Minu arm” tuli jõudis pärast 33 päeva kestnud teekonda läbi kõigi Eesti maakondade Tallinna. Kokku sai juubelitulest rohkem kui 450 peatuses osa ligi 100 000 inimest. Neljapäeva õhtul kell 19 jõudis tuli Kalevi staadionile 20. tantsupeo avaetendusele.

1. juuni päikesetõusul kell 4.18 läitsid juubelipeo kunstilised juhid koos oma õpetajate ja lähedaste kolleegidega Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures järveveerel juubelipeo tule. See oli muusikaline rituaal, kus tuli ärkava looduse rüpes koorilaulu, rahvatantsu ning südamest sosistatud soovide saatel lõkkest läideti. Tule süütasid legendaarsed õpetajad Ilma Adamson ja Silvia Mellik oma õpilaste, 27. laulupeo peadirigendi Peeter Perensi ja 20. tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste ning nende lähedaste kolleegidega.

Võrumaal Haanja kõrgustikus asuva Suure Munamäe jalamil tõusis tuli teekonna kõrgeimasse punkti ehk 258 meetri kõrgusele. Ida-Virumaal laskus tuli ligi kilomeetri pikkustesse Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi maa-alustesse käikudesse. Kesk-Eesti kaudu sõitis tuli põhjapoolseimasse peatuspunkti Prangli saarele. Samuti käis tuli oma teekonnal üle piiri Valkas õpetaja Jānis Cimze haual ja Cimze seminaris ning Venemaal Petseri rajooni jäävas Saatse saapas.

Tuld kanti edasi paljude erisuguste liikumisvahenditega, sealhulgas jalgsi ja joostes, jalgrattal, autoga, tsikliga, võrriga, tuletõrjeautoga, kastiautoga, maanteemuhuga, tasakaaluliikuriga, hobuse ning hobuvankriga, rull- ja puusuuskadel, laeval, purjekal, lappaja, kakuaami, inimjõul liikuva parve, käsidresiini ja kaitseliidu soomukiga.

Tule tulemise tehnilise meeskonna juhi Jaak Korteli sõnul kasutati teekonnal praktilistel kaalutlustel nelja kuni viit tõrvikut, peale selle eraldi tuulekindlat gaasilaternat.

Kokku tehti kultuuriloolistes paikades üle 450 peatuse ja läbiti 4200 kilomeetrit. Maakondadest liikus tuli kõige rohkem Tartumaal – kokku 493,5 kilomeetrit. Tuli käis vallast valda ja käest kätte, tehes 33 päevaga tiiru peale kõigile Eesti valdadele ja kihelkondadele. Iga maakond andis kahe maakonna piiril peotule piduliku rituaaliga järgmisele üle hommikul kell kümme. Igas maakonnas viibis peotuli kuni kolm ööpäeva.

Võrumaal läbis tuli 284,6 kilomeetrit ning 33 peatumispaika. Tuld kanti edasi ratsahobusel, puusuuskadel, veoautoga, tsikliga, jalgratastega ning elektriautoga. Põlvamaal läbis tuli 245,7 kilomeetrit ja 37 peatumispaika. Sõiduvahenditeks olid lahtine meisterdatud auto, piirivalvekaater ning elektriauto.

2019. aastal sai tule tulemise traditsioon 50aastaseks, esimest korda toimus üle-eestiline tule tulemine 1969. aastal seoses laulupeo sajanda sünnipäevaga.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD