Menu

Päevalilledest on saanud õnne sümbol

  • Kirjutas Heleri Lakur

Perenaine Maie on oma pikimast aias kasvavast päevalillest peaaegu poole võrra lühem. Koos koduvalvuri Noraga hoitakse aed korras, sest Nora lilli ei söö ja mängib pigem palliga. Foto: AIGAR NAGEL

Päevalille teeb eriliseks arvatavasti see, et ilmselt pole maailmas kedagi, kes sellest lillest mööduks talle pilku peale heitmata.

Tema suurus ja õie värvus ei ole võrreldav ühegi teise lillega maailmas, millel on võime panna aeg paariks minutiks seisma. Lisaks sellele leiavad päevalilled ning tema saadused rakendust nii põllumajandustootmises, kosmeetika- ja toiduainetööstuses kui ka isegi rahvameditsiinis.

Ma võin eksida, kuid esimese asjana näen ikka, kuidas käiakse pildistamas küll maisipõllul, küll rapsitaimepõldudel nende õitsemise kõrgperioodil, aga samasuguse erilise vaimustusega postitatakse pilte päevalilledest põldudel ja aias. Tõepoolest, looduslikult päevalilled Eestis ei kasva ja neid põlde, kus päevalilli võiks leiduda, on vähe. Enamasti kasvatatakse seda tootmise eesmärgil Euroopas, Eestis pigem aedades ja väikestel põldudel ilutaimena.

Tänavune Võru valla päevalill on üle kolme meetri pikk

Palun logi esmalt sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD