. 
MESINDUS • Võru Aiandusseltsi mesinik Joel Jakobson on küll terve elu mesindusega tegelenud, sest tema vanaisa ja isa olid mesinikud, kuid sügavamalt hakkas ta mesindusega tegelema 2004. aastal. „Mingi aeg ei tegelenud, näiteks 1990. aastate keskel polnud mesindus Eestis kuigi populaarne,” tõdeb Jakobson. Rääkisime temaga mee värvist, sordist, mesilasperedest, tänavusest saagist jms.
„Eestis on võimalik mono-floorset mett saada pajult, võilillelt ja rapsilt. See sisaldab vähemalt 50 protsenti ühe taime õietolmuteri ehk ühelt taimeliigilt korjatud nektari osa. Meie riigis õitseb samaaegselt palju erinevaid lilli ja taimi, mistap ei ole võimalik monofloorset mett saada,” ütleb Joel Jakobson. Värvus sõltuvat taimedest. Aprillist kuni augusti keskpaigani on taimede õitsemise aeg ja meetaimi on üle 100. „Mee värvus ja konsistents sõltub nii piirkonnast kui ka taimedest,” tõdeb Jakobson. Lõuna-, Kesk- ja Ida-Eesti on parimad kohad mesindamiseks.
Kui rääkida Võrumaast, siis meil on palju võililleseguga mett. Võilill annab meele kollase värvuse. Juunis õitseb valge ristik ja vaarikas. „Juuni alguses hakkab mesi heledaks muutuma. Augusti alguses jällegi tumedamaks,” tunnistab Joel Jakobson ja väidab, et paari nädala tagant on ka maitses tunda erinevust. „Emamesilane on tarus kõige all, mille peal on võred, mis takistavad emamesilasel kohalt liikumise. Valmis mesi tõuseb ülespoole ja seepärast võtangi ülemisest korpusest mett. Asemele panen tühjad raamid. Iga ringiga, kui korpuse võtan, on mesi erinev,” tunnistab Joel Jakobson.
Joel Jakobsonil on kuus-seitse erinevat meesorti. „Vurritatud mesi läheb lattu koos kuupäevadega. Talvel, kui tegelen müügiga, võtan erineva kuupäevaga vurritatud meed (neli-viis) ja segan omavahel kokku. Sellest saab kõikidelt suvetaimedelt kogutud meesegu,” räägib Joel Jakobson ja lisab, et talle tema amet väga meeldib.
Joel Jakobson tegeleb ka tõuaretusega. Ta ostab Euroopa erinevatest kohtadest mesilasemasid. Teeb seejärel valiku ja vaatab, milline mesilane on kõige rahulikum. Joeliga vesteldes võis näha, kui põhjalikult on ta kõik kirja pannud ja kui täpselt on tal kirjas statistika. „Tõugusid on kaks: bukfast ja Itaalia mesilane. Emasid vahetan iga kahe aasta tagant 100protsendiliselt. Ka pooled aastavanused vahetan välja. Need mesilased, kes tahavad sülemleda või kuppe teha, vahetan välja,” ütleb Joel Jakobson ja lisab, et umbes 30-40 protsenti mesilastest on sobivad. „Üritan saada oma mesindust võimalikult lihtsaks ja proovin saada oma mesilasgruppi selliseks, et see on võimalikult sülemlemiskaine,” tunnistab Joel Jakobson.
Mesilaste puhul on pahaks haiguseks lestad, sest need levitavad viirust. Joel Jakobson ütleb, et temal on mesilastega super seis, kõik on terved ning pered on suured ja ilusad. Lestatõrje on kõige suurem probleem. Lestaravi peab tegema mitu korda aastas ja erinevate ravimitega. Lõuna-Eestis pestitsiidiprobleemi ei ole, kuna probleemist ollakse teadlikud. „Mul ei surnud ükski pere talvel ära, kuna esimese tõrje tegime mais, teise augustis ja kolmanda novembris ning neid kõike erinevate ravimitega,” ütleb Joel Jakobson ning arvab, et Eestis võiks lestatõrje olla reguleeritud, sest kui kõrval tegutseval mesinikul on mesilastel lestad, pole raske neid ka enda mesilastele saada.
Meesaak tänavu mitte just kõige parem
Sel aastal oli Joel Jakobsoni arvates meesaak kolmandiku võrra kehvem kui eelmisel aastal. „Oli esimene aasta, mil ei ole olnud tarvis muru kasta, sest suvi oli vihmane,” ütleb ta. Meesaak oleneb puhtalt ilmast.
Mesinduses peab Joel Jakobson kõige tähtsamaks mesilasemasid. On väga oluline, et mesilasema eest oleks hästi hoolitsetud ja et kõik saaks õigel ajal tehtud. Hiljaks jääda ei tohi. „Minu jaoks on mesilased number üks. Kõige keerulisem töö on saada häid emasid ja kõige raskem mee võtmine. Ise aretan välja head mesilas-emad, kuid neid ei müü,” lausub Joel. Siinkohal tuleb märkida, et üks mesilasema maksab 25–300 eurot, paari-kolmesajased on testitud.
Joel Jakobson müüb mett eelkõige Eestis, kuid saadab seda ka Soome. Näiteks ostavad tema mett Hiiu haigla, Tallinna linnavalitsuse, haridusministeeriumi, statistikaameti, maavalitsuse ja muude asutuste töötajad.
Lehekülg 8241 / 9215
