Menu

Märtsis suurenes metsa- ja maastikupõlengute arv

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

FOTO: Aigar Nagel

Kevadised ilmad annavad päästjatele rohkesti tööd metsa- ja maastikutulekahjude kustutamise näol - märtsis oli kokku 62 metsa- ja maastikutulekahju, eelmise aasta märtsis oli vaid 11 metsa- ja maastikutulekahju.

Peamiselt said põlengud alguse hooletust lõkke tegemisest ja kulu põletamisest, mis väljusid tugeva tuule tõttu kontrolli alt.

„Lõkke tegemisel tuleb ikka ja alati veenduda, et see ei ohusta kedagi – naabreid, pereliikmeid, loodust, loomi, kellegi kodu ja vara. Suurte kahjudega lõppevaks põlengust piisab vähesest - suitsukonist, tikust, hooletusse jäetud lõkkest, mistõttu on oluline, et igaüks meist oleks lahtise tulega ümber käies ettevaatlik,“ tuletas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe meelde.

Alates 6. aprillist kehtib Eestis tuleohtlik aeg. Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Lõket tasub teha vaid vaikse tuulega ja seejuures jälgida tuule suunda, et tule tegemisel või grillimisel ei lendaks sädemed hoonetele, metsale, või muule põlevmaterjalile. Kindlasti tasuks alati käepärast hoida ka esmased tulekustutusvahendid, näiteks ämbrit vee või liivaga. Lisainfot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, mis on leitavad internetilehelt www.rmk.ee. Infot avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside kohta saab ka kohalikust omavalitsusest. Kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Hoonetulekahjusid oli märtsis kokku 81, nendest kodutulekahjusid oli 54 ja mitteeluhoonete tulekahjusid 27. Märtsis päästeti tulest viis inimest ja vigastada sai 11 inimest. Märtsis hukkus üks inimene rikkis elektriseadmest põhjustatud tulekahjus.

Märtsis uppus üks inimene. 

Demineerimisalaseid väljakutseid oli märtsis 90, kokku leiti 87 lõhkekeha.

Märtsis oli kokku 984 päästesündmust, millest suurema osa moodustasid tulekahjud, ohu likvideerimised ja liiklusõnnetused. 141 päästesündmust lahendasid kutselised päästekomandod koos vabatahtlike päästjatega ning üheksa päästesündmust lahendasid vabatahtlikud päästjad iseseisvalt. Märtsis nõustasid kutselised ja vabatahtlikud päästjad ühtekokku 2621 kodu.

Päästeameti eesmärk aastaks 2025 on vähendada igaühe kaasabil Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele, sealhulgas vähendada tules hukkunute arvu 12-le ning uppunute arvu 20-le.

Päästeamet hoiab Eesti inimeste ohutust ja on usaldusväärne partner turvalisuse tagamisel. Päästeamet on suuruselt kolmas valitsusasutus, kus töötab ligi 2200 inimest. Eesti ühtsesse päästevõrgustikku kuulub ligi 200 kutselist ja vabatahtlikku komandot, kokku 4100 päästjaga.

15 PÄEVA ENIMLOETUD