Menu

Kus häda kõige suurem, seal iseenda abi kõige lähem

  • Kirjutas Kuno Tammearu Päästeameti peadirektor

Foto on illustratiivne FOTO: Aigar Nagel

Ilmselt kratsisid märtsi lõpupoole kukalt päris paljud neist ligikaudu 900 000 inimesest, kes said siseministeeriumilt e-kirjaga juhised kriisiolukorras käitumiseks.

Mis suur kriis on tulekul?

Miks ma pean end ja oma pere nädalaks toidu ja muu vajalikuga varustama, mis siis nüüd juhtus, et sellest igal pool räägitakse?

Kõik inimesed ei jälgi nii aktiivselt meediat, et kohe otsad kokku viia, et siseministeerium avas märtsis kriisiolukorras käitumise juhiste keskkonna www.kriis.ee ning saatis elanikkonna teavitamiseks kõigile eesti.ee postiaadressi omanikele selgitava kirja. Teisisõnu algas esmakordne äsja valminud kriisiolukorra käitumisjuhiseid tutvustav kampaania.

Alustame sellest, et kriis tähendab tegelikult kõige tavalisema eluks hädavajaliku teenuse katkemist, mis hakkab meie tavapärast elukorraldust tõsiselt häirima. Kõige sõltuvamad oleme elektrist - üle poolte Eesti elanikest jäävad elektrikatkestuse korral ilma toasoojast ega saa enam toitu keeta ega küpsetada. Mida pikem elektrikatkestus, seda rohkem teenuseid hakkab rivist välja minema – kaardimaksed, veevarustus, kanalisatsioon, kütuse tankimine jne.

Tänavu jaanuaris jäi Kuressaares ja selle lähiümbruses 13 000 inimest tundideks elektrita. Kauplustes ei saanud kaardiga maksta ega automaadist raha välja võtta. Vallavanem Madis Kallas on rääkinud, kuidas probleemi tõsidus jõudis talle kohale siis, kui paari tunni möödudes oli temperatuur vallavalitsuse majas langenud ebamugavalt madalale. Ainus koht, kus Kuressaares veel tuled särasid, oli päästekomando tänu oma generaatorile, ja põhimõtteliselt oldi vallavalitsuses juba valmis komandohoonesse evakueeruma. Väga hea, et oli vähemalt üks koht, kuhu inimestel olnuks sooja tulla.

Kuno Tammearu Päästeameti peadirektor

Saaremaal põhjustas elektrikatkestuse tehniline rike, kuid tormituulte tõttu jääb igal aastal vähemalt korra tuhandeid majapidamisi elektrita. Ainus viis kriisid võimalikult valutult üle elada on end neiks ette valmistada. Varuda koju piisavalt vett ja kuumutamist mittevajavat toitu, et ootamatuse tabades kohe nälga ja janusse ei jääks. Elektrikütte korral mõelda läbi teisi võimalusi toasooja hoidmiseks, varuda veidi sularaha ja arvestada, et infot on inimesel vaja saada, aga elektrikatkestuse korral ei mängi ka raadio ega televiisor ning nutiseadmete akud saavad tühjaks.

Elektrikatkestus võib tabada meid ükskõik kus Eesti otsas, lisaks sellele on piirkondadel oma eripärad. Lääne-Eestis tuleb arvestada üleujutusega, Ida-Eestis peavad inimesed teadma, mida teha ohtlikus ettevõttes toimunud õnnetuse tagajärjel tekkinud keskkonnareostuse korral. Marutuuled ja lumetormid võivad meid maailmast sootuks ära lõigata, äärmuslikud ilmaolud hakkavad aga teadlaste sõnul edaspidi sagenema.

Oleme päästeametis aastaid tegelenud iseenda valmisolekuga ootamatult tabavaks kriisiks - elekter võib ju kaduda, aga meie päästevõime mitte. Valmisolek tähendab väga palju ka teadmisi - mullu andsime 90 protsendile oma teenistujatest elanikkonnakaitse alase koolituse. Tänavu jätkasime koostööpartnerite nagu ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste ametnike koolitamisega ning aasta lõpuks saavad elanikkonnakaitsekoolituse ka vabatahtlikud päästjad. Sealt edasi on vastavate teadmistega inimeste ring juba piisavalt suur, et on, kelle käest nõu ja abi küsida. Meie eesmärk Päästeametis ongi olla nõu ja abiga iga inimese juures, kes seda vajab. Nii nagu seni oleme aidanud tule- ja veeohutusalaste küsimustega, rääkinud vingugaasiandurite vajalikkusest ja selgitanud, miks peavad kortermajades evakuatsiooniteed vabad olema, samamoodi tahame anda nõu, kuidas ootamatult tabavaks kriisiks – elektrikatkestuseks, üleujutuseks, lumetormiks või ulatuslikuks metsa- või maastikupõlenguks – valmis olla.

Turvalisus algab meist igaühest endast, aga kõige tugevamad oleme ühiselt tegutsedes.

Lõuna regiooni riskidest (taustinfo)
Eestit tabanud suuremad tormid on ähvardanud ka Lõuna-Eesti elanikke. Nii on tormituultes elektriliinidesse murdunud puud on toonud kaasa ulatuslikke elektrikatkestusi. 2013. aasta oktoobritormi järel olid pikka aega elektrivooluta Värska, Räpina ja Karksi-Nuia. Kui elektrivool on ära, siis kannatab ka omavalitsusüksuste elutähtsate teenuste toimepidevus. Elanikud võivad jääda kütte ja veeta ning ei saa ka kodust välja, sest teedel on murdunud puud, mis liikluse kinni panevad. Talvisel ajal võib liiklustakistusi põhjustada lumerohkus või äärmuslik libedus. Tartu lähedal on näiteks sellest kergemini mõjutatavateks transpordi kitsaskohtadeks Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteel asuv järskude tõusudega Tatra org ja Tartu-Viljandi-Pärnu maanteel asuv Kavilda ürgorg. Seal on olnud olukordi, kus rasketes ilmaoludes autod kinni jäävad ja liiklus peatub.

2018. aastal pidid Lõuna-Eesti päästjad ohtude likvideerimiseks – mida põhjustasid sageli loodusjõudude tõttu purunenud elektriliinid, elektripostid või murdunud ja teele kukkunud puud, välja sõitma üle 400 korra. Sel aastal on sarnaseid sündmusi kogunenud  159.

LOE VEEL

LOE VEEL

Viimase hetke pakkumine

15 PÄEVA ENIMLOETUD