Tänavu juunis tabati Eesti teedel rekordiliselt palju joobes juhte, viimati tabati ühes kuus nii palju roolijoodikuid kuus aastat tagasi, kirjutab Postimees. 

«Juuni ongi teatud mõttes joodikute kuu,» ütleb politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo. «Inimesed joovad pühade ajal rohkem ja politsei kontrollib ka rohkem.»

Postimees analüüsis joobes juhtimisega seotud PPA andmeid, mis ulatuvad tagasi 2012. aastasse. Neist selgub, et keskmiselt on ühes kuus puhuma pandud 64 000 juhti. Selle näitajaga on Eesti ka Euroopa riikide võrdluses esirinnas. Küll aga jäi number märkimisväärselt alla keskmise 2017. aastal, kui Eesti oli Euroopa Liidu (EL) eesistujariik. Politseinikud jõudsid seetõttu vähem «põllule» ja tegid ka vähem tavapärast liiklusjärelevalvet.

Viimasel kahel kuul on puhumiste arv aga hüppeliselt tõusnud ja juunis pidid juhid enda kainust tõestama ligi 105 000 korral. Puhumiste hulka arvestades oli see viimase seitsme aasta rekordkuu. Põhjus on lihtne: aasta algusest saavad politseinikud kergemaid rikkumisi menetleda lühimenetlusega. Kui varem võttis ühe rikkumise paberimajandus aega 20 kuni 40 minutit, siis nüüd saab selle ära teha kümne minutiga. Nii et politseinikud lihtsalt jõuavad rohkemate inimesteni. Seejuures pannakse puhuma iga juht, kes mingil põhjusel on patrullile silma jäänud.

Loigo sõnul avastataksegi enamik joobes juhte tavapärase liiklusjärelevalve, mitte puhumisreidide käigus. Selgub ka, et joobes juhtidel on kaks «tipptundi». Hommikune tipptund kestab kaheksast üheteistkümneni ning sel ajal on ülekaalukalt enim kerges ja keskmises joobes juhte. Õhtune tipptund algab kella kaheksa paiku ja siis tabatud juhtidest on suurem osa juba raskes joobes.

93 protsenti tabatud juhtidest on mehed, enamasti 26–36-aastased. Pensionäride hulgas on purjuspäi sõitmine pigem haruldus. Kõige tõenäolisemalt sõidab roolijoodik 1998. aasta Volkswageniga.

Postimehe analüüsitud avaandmetest ei selgu, kus roolijoodik Eestis täpsemalt elab. Küll aga saab öelda, et saja elaniku kohta on neid kõige rohkem vahele jäänud Võrumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ja Hiiumaal. Väikseim on sama näitaja Harjumaal. Hoopis teine pilt avaneb, kui vaadata absoluutarve – Harjumaalt on tabatud peaaegu sama palju roolijoodikuid kui Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne-Viru maakondades kokku. 

«Rekordroolijoodik» on 1981. aastal sündinud mees, kelle nimel on alates 2014. aasta algusest kaheksa joobes juhtimisega seotud süütegu. Temast jääb napilt maha kümme aastat noorem mees seitsme süüteoga.