Menu

Relvaloovutamise kampaania ajal jõudis politsei kätte üle 100 relva

  • Kirjutas BNS

FOTO: Aigar Nagel

Oktoobriga lõppes relvade loovutamise kampaania, mis vältas terve kuu ning mille jooksul loovutasid inimesed vabatahtlikult ning karistust kartmata politseile üle 100 relva. 

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riita Proosa sõnul pärines suurem osa kampaania ajal politsei kätte jõudnud leidrelvi Eestimaa erinevatest talumajapidamistest, kuid oli ka neid, mis välja tulnud vanade linnamajade renoveerimisel. „Näiteks laekus kampaania esimestel päevadel politseile teade Tartu südalinnas renoveeritavast majast, mille pööningult leiti ehitustööde käigus kast roostes padruneid. Sündmuskohale sõitnud politseipatrull võttis leiu üle ning toimetas politseimajja, kust need hävitamisele saadeti,“ kirjeldas Proosa.

Tema sõnul oli terve kuu väldanud kampaania edukas ning teateid leitud relvadest, laskemoonast või relvaosadest laekus palju. "Kui valdavalt andsid inimesed leitud relvadest ja laskemoonast meile häirekeskuse läbi teada ning jäid seejärel korrakaitsjate saabumist ootama, siis tuli kuu jooksul ette ka paar ärevat olukorda, mil ohtliku eseme leidnud inimesed sellega jaoskonda jalutasid,“ vahendas vanemkomissar.

Ta kirjeldas, et üks selline pinev olukord tekkis Viljandimaal, kui politseimajja jalutas kodanik 99 kapseldetonaatoriga, mille ohutuks teisaldamiseks kohalikud korrakaitsjad otsemaid pommirühma kohale kutsusid.

Vanemkomissar nentis, et Viljandis lahti rullunud ärev olukord plahvatusohtlike detonaatoritega lõppes imekombel õnnelikult, ent ta palub hoolimata kampaania lõppemisest kodanikel olla jätkuvalt tähelepanelik ja ettevaatlik. „Mistahes ohtliku eseme leidmisel ei tohi seda ise transportima hakata, vaid tuleb helistada häirekeskusele ning leiust kohe teada anda,“ rõhutas Proosa.

Ta lisas, et kampaania lõppemisest hoolimata ootab politsei endiselt inimestelt teateid relvade ja teiste ohtlike esemete leidmisest. Muuhulgas meenutas politseinik sedagi, et näiteks ehituse käigus leitud või pärandina saadud tulirelv, selle osa või laskemoon tuleb politseis registreerida ning relva omanikul peab olema kehtiv relvaluba. „Relvaomanikel on kasulik teada ka seda, et alates selle aasta 26. veebruarist, saab relvaloaga seotud toiminguid teha kodust lahkumata ka politsei iseteeninduse kaudu,“ julgustas Proosa inimesi mugavalt e-teenuseid kasutama.

Oktoobrikuu jooksul anti üle kogu Eesti politseile üle 124 tulirelva, ligikaudu 12 460 erineva kaliibriga padrunit, mitmeid purke püssirohtu, detonaatoreid, erinevaid rakette, lõhkepakette, haavleid ning erinevaid relvaosi. 

Põhja prefektuuris anti üle 40 tulirelva, kaks gaasirelva, ligi 2500 erineva kaliibriga padrunit, püssirohtu, signaalrakette ja lõhkepakette. Lõuna prefektuuris anti üle 41 tulirelva, neist 34 olid sileraudsed jahipüssid, valdavalt IŽ tüüpi, lisaks ligi 7000 erineva kaliibriga padrunit, detonaatoreid ning mitmeid purke püssirohtu.

Ida prefektuuris anti üle17 tulirelva, 1309 erineva kaliibriga padrunit, 11 signaalraketti, neli relvaosa, 17 purki püssirohtu ja neli purki haavleid. Lääne prefektuuris antiüle 26 tulirelva, üks harpuun, mitmeid relvaosi, ligi 1650 erineva kaliibriga padrunit, valgusrakette, sütikuid ja kuus purki püssirohtu.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD