Menu

Riik plaanib roolijoodikutele uusi karistusi

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

FOTO: Aigar Nagel

Eelmisel nädalal saatis siseminister Mart Helme Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast valitsusele oma ettepanekud, mille hulgas oli ka purjuspäi surmaga lõppenud õnnetuse põhjustamise võrdsustamine tapmisega ehk sellise teo karistamine 6–15-aastase vangistusega, kirjutab Postimees. 

Samuti peaks riik Helme arvates andma ka esmarikkujatele jõulisema signaali, et joobes juhtimine ei ole aktsepteeritav. Selleks tuleks tema arvates esmakordse joobes juhtimise eest minimaalseks vangistuse ajaks ette näha üks aasta. Seega, kui selline ettepanek jõustuks, läheks joobes roolis vahele jäänu igal juhul reaalselt vangi.

Sel kolmapäeval lisas arutellu oma ettepanekud ka justiitsminister Raivo Aeg Isamaast, kes saatis kirja valitsuse liikluskomisjonile. Helme ettepanek karistusi karmistada on tema sõnul kaalumist väärt. «Kuigi justiitsministeeriumi uuringud on kinnitanud, et karistusmäära karmus ei mõjuta oluliselt joobes juhtide retsidiivsust, saab probleemi tõsidust ja levikut arvestades ning ühiskondliku hukkamõistu väljenduseks karistusmäärade tõstmist tõepoolest kaaluda,» möönis Aeg.

Ainult karistusmäärade tõstmine joobes juhtide arvu Aegi sõnul aga ei vähenda, mistõttu esitas justiitsminister ka teisi ideid. Esiteks näib ministeeriumite vahel olevat jõutud üksmeelele, et tulevikus viiakse liikluses sisse niinimetatud veapunktisüsteem, mis aitaks saririkkuja roolist kõrvaldada enne, kui tema rikkumiste saldo saab suureks paisuda. Kuna uuringute järgi on 15–20 protsendil tabatud joobes juhtidel alkoholisõltuvus, pakub Aeg, et oluliselt tuleks karmistada kontrolli nende üle. Näiteks võiks kriminaalhoolduses kasutusele võtta elektroonilise järelevalve seadme. See peaks aitama senisest paremini kontrollida, kas katseajal olija peab ka päriselt kinni kohustusest alkoholi mitte tarbida.

Praegu tegelebki vanglateenistus vajaliku kvaliteediga seadmete hankimisega. Eestis selliseid seadmeid praegu veel kasutusel pole. «Euroopas on elektroonilist alkoholikontrolliseadet enim kasutanud Ühendkuningriik. Tulemused on olnud sellised, et kontrollperioodil on ligikaudu 80– 90 protsenti suutnud säilitada täielikku kainust,» selgitas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri.

Samuti paneb Aeg ette siduda juhtimisõiguse äravõtmine tervisekontrolliga, mis tähendab, et alkoholisõltlase õigus autot juhtida ei taastu enne, kui riik on meditsiiniliste vahenditega veendunud, et ta on sõltuvusest vaba. Mündi teine pool oleks suurendada ravivõimalusi inimestele, kes on hädas alkoholi liigtarvitamisega, kuid kes iga päev osalevad sõidukijuhina liikluses. Justiitsministeeriumile teadaolevalt suudetakse Eestis alkoholi kuritarvitamise häiret ravida ligi 3000 patsiendil aastas. Kokku sooritatakse aga ligi 7500 kuritegu ning ainuüksi joobes juhtide arvele läheb ligi 2700. Sinna vahele jääb veel mitu varianti, nagu kohustuslik alkolukk inimese autole või riigi võimalus joobes juhi auto kohe tabamisel arestida ja hiljem konfiskeerida. Seda rakendatakse edukalt juba praegu: 2019 konfiskeeriti joobes juhtidelt kriminaalmenetluses kokku 168 sõidukit ja väärteomenetluses 17 sõidukit.

Majandusministeeriumis on planeerimisel niinimetatud veapunktisüsteemi ellurakendamine Eestis ning seda pooldavad nüüd kõik ministeeriumid. Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna juhataja Erik Ernits selgitas, et punktisüsteem keskendub nn saririkkujatele ehk neile, kes on lühema perioodi jooksul mitu korda liiklust rikkunud, ning neile pööratakse omakorda rohkem tähelepanu.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD