Siseministeeriumil on eesmärk jõuda kümnendi lõpuks praeguselt umbes 1300 abipolitseinikult 3000-ni, kuid politsei- ja piirivalveamet (PPA) suhtub selle saavutamisse skeptiliselt, kirjutab Postimees. 

Lahkheli tõi välja äsja valminud siseaudit abipolitseinike tegevuse juhtimise tõhususest, kus PPA osutas, et 3000 abipolitseinikku aastaks 2030 on ebareaalne. Eriarvamuse põhjuseks on eelkõige raha.

PPA peadirektori asetäitja Krista Aas ütles Postimehele, et praeguse rahastuse juures on optimaalne abipolitseinike arv 1500. «Üle selle tähendaks olulisi lisakulutusi nii varustuse soetamisel, koolitamisel kui ka abipolitseinike töö korraldamisel: kaasamine, personaliarvestus jne,» nentis Aas.

Katteta soovid Omal moel joonistuvad siinkohal välja eri lähenemised, kuidas ministeeriumid kulutusi planeerivad. Näiteks detsembri keskpaigas, kui valmis riigikaitse arengukava, rõhutas kaitseministeerium mitu korda, et nad on sinna kavandanud vaid kulutused, mis nende arvutuste järgi on tehtavad ning rahaga kaetud.

PPA on hinnanud 3000 abipolitseiniku eesmärgi täitmise rahaliseks lisavajaduseks 25 miljonit eurot aastas. «Selline summa tuleneb ennekõike vajadusest täiendava väljaõppetaristu, instruktorite ja rühmajuhtide ja varustuse järele. Ilma väljaõppe ja varustuseta ei saa me abipolitseinikke vajalikul moel kaasata,» selgitas Aas.