Menu

AJALUGU Täna saabub valitsuse tõehetk

Lugu ilmus algselt 5. veebruar 2009 Võrumaa Teataja

Kui kokkulepet ei saavutata, võib puhkeda valitsuskriis

ÄHVARDUS ❯ Kui valitsus ei ole täna hommikuks riigi eelarve kaheksa miljardi krooni suuruses kärpes kokkuleppele jõudnud, võib Eestit peale majanduslanguse oodata poliitiline kriis, leiab Isamaa ja Res Publica liidu (IRL) esimees Mart Laar. Uue valitsuse kokkupanek ei pruugi praegustes oludes aga lihtne olla.

„Kui valitsus ei suuda eelarvet kokku panna, mis on see õigustus, et [praegune] koalitsioon peaks jätkama?” ütles Laar eile ennelõunal Võrumaa Teatajale.

Tema sõnul on olemas võimalus, et valitsuskabinetil jääb kärpepake tänasel istungil vastu võtmata, sest eilse seisuga ei olnud kulude vähendamise kava veel koos. „Täna [eile] õhtul tuleks see kokku saada, et kabinet võiks homme [täna] otsuse langetada,” ütles Laar.

Valitsusparteid on enamiku kärbete puhul küll üksmeelele jõudnud, aga kokkulepe jõustub Laari sõnul siis, kui see on tehtud kogu kärpepakme kohta.

„Kui pole kokkulepet kõiges, ei ole kokkulepet milleski,” selgitas ta. „Kui üldkokkulepet pole, siis hakkavad ka vahepealsed lepped varisema. Selles mõttes on küsimus lahtine: võib minna kergesti, kuid võib juhtuda ka nii, et tulemust pole.”

Kui suur on võimalus, et tekib valitsuskriis? Laari sõnul selgub see lähipäevadel. „Kui valitsus ei suuda kokkuleppele jõuda, siis läheb olukord väga keeruliseks.”

Sotsiaaldemokraatide esimees Ivari Padar ütles kahe nädala eest Võrumaa Teatajale, et 2007. aasta valimistulemuste põhjal ei ole praegusele valitsusliidule mõistlikku alternatiivi.

„Olen sellega täiesti nõus. Nii see tõesti on,” lausus Laar. „Valitsusi võib igasuguseid kokku panna, aga potentsiaali need vajalikud kärped ära teha on praegusel valitsusel kahtlemata kõige rohkem. Selles pole kahtlust.”

Kui võimuliit eelarve vähendamisega hakkama ei saa, tekib Laari sõnul küsimus, milline valitsus saab. „Uut valitsust pole mõtet kokku panna, kui pole selge, et see suudab kärpe paketi ellu viia. Muidu puudub sellel minu jaoks igasugune mõte.”

Eelarve puudujääk võib ulatuda tänavu 15-16 miljardi kroonini, sellest kaheksa miljardit on kavas katta kärpimise ning reservidega. Valitsus on seadnud eesmärgiks hoida eelarve puudujääk allpool kolme protsendi piiri. See on üheks tingimuseks liitumisel euro tsooniga.

Alternatiiv on pärisorjus

Kui valitsus ei suuda eel arves vajalikke kärpeid teha, tabab Eestit Läti saatus, mida IRLi esimehe Mart Laari sõnul võib võrrelda enda pärisorjusse müümisega.

Valitsus võiks Laari sõnul eelarvekärped ka tegemata jätta, sest kuigi puudujääk kasvab, katavad seda esialgu reservid. „Aga sügiseks on raha otsas, seda ei jätku ei pensionäridele, ei õpetajatele ega kellelegi muule. Ainuke koht, kust raha saada, on IMF [rahvusvaheline valuutafond],” lausus ta.

Otsuseid, mida IMF on Lätis läbi surunud, ei saa Laari sõnul aga kõige praktilisemaks pidada. „Mõnes mõttes on see nagu enda pärisorjusse andmine. Tüki aja pärast hakkame jälle Eestimaad tagasi ostma, nagu esivanemad talusid välja ostsid.”

Rahvusvaheliselt rahaturult laenamine pole enam nii lihtne, sest tingimused on Laari sõnul ka üsna korras riikidele väga rängaks muutunud. „Nii suurt laenu, nagu vaja läheb, ei ole põhimõtteliselt võimalik saada,” ennustas ta.

Eile soovitas valitsusel eelarvepuudujäägi katteks laenu võtta Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. „Laenu on võimalik saada küllaltki soodsatel tingimustel, mistõttu julgen väita, et jutud, et laenutingimused on läinud nii halvaks, et riik ei saa kuidagi neid võtta, ei vasta tõele,” vahendas Eesti Rahvusringhääling.

VIIMASED

Prev Next