Menu

Kantar Emor: Eestlased usuvad ulmetehnoloogiasse rohkem kui britid

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

Idufirmad toimetavad järjest ulmelisemate projektide kallal, olgu need siis igavese elu otsingud või plaan teha inimese mälust digitaalseid koopiaid, aga mil määral tavakodanikud ise nende plaanide teostumisse usuvad? Selgub, et eestlased rohkem kui britid.

Suurbritannia uuringufirma Kantar ja selle Eesti sõsar Kantar Emor viisid kahes riigis läbi küsitluse, saamaks muuhulgas teada, mida arvavad inimesed skandaalse idufirma Nectome tegevuse perspektiividest, inimese kloonimise võimalikkusest ja igavese elu saavutamise tõenäosusest. Nectome arendab tehnoloogiat, mille abil saab inimajust teha digitaalse koopia ja nii elaks ajus talletunud mälestused edasi ka pärast surma.

Ettevõte on saanud oma plaani elluviimiseks juba märkimisväärse hulga raha ja mälestuste salvestamise huvilistest on järjekord. Firma tegi ka koostööd maineka Massachusettsi tehnikainstituudi meedialaboriga, mis aga eetilistel põhjustel sellest loobus. Nectome väidab, et ühel päeval on võimalik uurida inimaju konnektoomi ehk neuronitevahelisi ühendusi ajus sellise detailisusega, et inimese mälestused saab pärast tema surma digitaliseerida. Tõsi, protseduur ise oleks inimese jaoks fataalne ja tähendaks teaduse nimel eutanaasiaga sarnaneva toimingu sooritamist. GRAAFIK

66 protsenti eestimaalastest usub

Mitmed neuroteadlased on ettevõtte tegevust karmilt kritiseerinud ja pidanud inimaju digitaliseerimist võimatuks. Nectome tegevust hindavad nad aga sügavalt ebaeetiliseks. Arvaku teadlased mida tahes, tervelt 51 protsenti brittidest peab digitaalse koopia tegemist inimese ajus leiduvast tulevikus võimalikuks. Eestimaalased on aga ses suhtes veelgi optimistlikumad – tervelt 66 protsenti usub, et tulevikus on võimalik meie ajust kogemusi ja mälestusi igaveseks talletada.

Seejuures arvas 15 protsenti eestimaalastest, et see on võimalik juba lähitulevikus, 14 protsendi arvates juhtub see nende eluajal ja 37 protsenti vastajaid leidis, et kunagi kindlasti, aga mitte nende eluajal.

„Eestlaste arvamust esialgu ulmelisena tunduvate tehnoloogiate võimalikkuse kohta on seni vähe uuritud ja veel vähem on seda võrreldud teiste rahvaste omaga,“ lausus Kantar Emori juhataja Karin Niinas. „Küllap on edaspidi võimalik läbi viia põhjalikumaid uuringuid, mis meie brittidest suuremat avatust üsna riskantsetele projektidele ka selgitaks. Võimalik, et üheks põhjuseks on Eesti väga kiire areng viimase 25 aasta jooksul ning ehk ka sellest tulenev suurem avatus kõikvõimalikele uutele ja pöörastele ideedele,“ lisas ta. Karin Niinase kinnitusel on iseasi, kui paljud eestlased on valmis end Nectome eutanaasiaga päädiva protseduuri järjekorda kirja panema.

Kui brittidest leidis kolmandik, et inimaju digitaalset kopeerimise võimalust ei tule kunagi, siis eestimaalastest arvab nii vaid 17 protsenti. Kõige skeptilisem oli vanem generatsioon – kui alla 35-aastastest brittidest 59 protsenti arvas, et see juhtub varem või hiljem, siis Eestis leidis nii 79 protsenti alla 34-aastastest. Brittidest vanuses 65+ uskus Nectome plaani teostumisse 41 protsenti, Eesti 50+ inimestest aga 61 protsenti.

Eesti ja Briti uuringus puudutati ka kloonimise teemat, teadlased kloonisid esimese lamba juba aastal 1996, kuid alles üsna hiljuti saavutati edu ka primaatidega. Inimeste kloonimist pidas tulevikus võimalikuks 61 protsenti brittidest, seejuures loodab 15 protsenti, et tehnoloogiat täiustatakse ja see muutub võimalikuks juba nende eluajal. Samas suhtuvad eestimaalased veidi optimistlikumalt ka inimeste kloonimise võimalikkusesse – 65 protsenti arvas, et see on millalgi tulevikus võimalik, ning 16 protsenti leidis, et kloonimine saab teoks juba nende eluajal.

Igavene elu on saavutatav kolmandiku arvates

Igavest elu võimaldavat tehnoloogiat pidas aga kunagi tõenäoliselt võimalikuks 32 protsenti eestimaalastest ja siin ollakse brittidega sarnasel arvamusel (34%). Samas, kui 61 protsendi brittide arvates ei saa igavene elu kunagi reaalsuseks, siis Eesti elanikest julges nii arvata vaid 55 protsenti. 6 protsendi eestimaalaste hinnangul toimub aga selline progress meditsiinis juba nende eluea jooksul.

Kantar Lightspeed küsitles Suurbritannias 1523 inimest 12 võimaliku tulevikutehnoloogia osas. Vastajatel paluti valida kolm tähtsaimat tehnoloogiat, mis nende arvates võiks tulevikus reaalsed olla. Kantar Emori küsitluses osales 1223 Eesti elanikku vanuses 15-84 eluaastat. Vastajatel paluti anda hinnang kolme tulevikutehnoloogia võimalikkusele.

VIIMASED