Menu

Kui palju on õnneks vaja?

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

Milles peitub ühe väikerahva õnn ning kas selleks eksisteerib mõõtühikut? Kui me räägime traditsioonidest, kommetest ja kalendritähtpäevadest, teame, et need eksisteerisid enne meid ja eksisteerivad pärast meid. Kui aga rääkida tänapäeva kommetest, on ühed justkui hääbumas ja teised peale tulemas. Ühele on kommete ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamine üleliigne, teisele aga annab see ühtekuuluvus- ja rahulolutunde. Kultuuriministeeriumi arengukava tulevikuplaanideks aastaks 2030 on Eesti kultuuriruumi elujõulisuse hoidmine, Eesti rahvuse ja kultuuri jätkusuutlikkus, eestluse püsimine. Tekib küsimus, kas me väärtustame oma rahvust ühtemoodi? Mis ühe jaoks võib tunduda õnn, on teise jaoks õnnetus.

Õigupoolest tundub, et ühiskonnas on tekkinud mitu leeri. Palju räägitakse maaelu hääbumisest, linnastumisest ja palgavaesusest. Ühed jooksevad ummisjalu linna parema palga järele, et saada osa valitsevast kosmopoliitsusest ning võib-olla leiavadki oma õnne. Teised aga võitlevad selle eest, et neil lastaks elada maal: kasvatavad loomi, väärindavad oma toodangut ja on õnnelikud omal moel. Nii ühel kui ka teisel juhul on vaja teha valikuid. Kas aga palju räägitud riiklik Kagu-Eesti programm loob piirkonna inimestele parema elu, selgub aastate pärast. Meie kultuuri, rahvuse ja elukestvuse eest vastutame kõik koos, sest õnne valem ei põhine arvutustel, vaid meie endi tõekspidamistel.

Ka perekonnaõnn on aastatega teisenenud mitmetähenduslikuks. Hoolimata kommetest ja ajastust on perekonnas alati tähtsal kohal olnud isad. Käesolev sajand ei ole isade rolli vähem tähtsaks muutnud. Nad võivad olla lapsehoolduspuhkusel, koduhoidja või palgateenija rollis või mitmes rollis korraga. Ja see ongi iga perekonna otsus – kas ollakse ühtmoodi õnnelikud või teisiti. Ärgem siis vähetähtsustagem neid isasid, kes meil veel on. Tänapäeval võib isaks olemine olla raskem kui kunagi varem, sest nii nagu emadele, on ka neile ühiskond pannud suured ootused. Isad, ärge alahinnake neid ootusi.

Perekonnaõnne eest vastutavad kõik pereliikmed ühtemoodi. Ükskõik, kas tegemist kärg- või tavaperekonnaga. Süüa tegema, koristama, tööl käima või elutähtsaid otsuseid vastu võtma peavad nad kõik ühtemoodi. Öeldakse, et iga mees on oma õnne sepp. Kui palju on siis õnneks vaja? Mitte palju. Õnn võib peituda lihtsates asjades ja seda võib leida igal pool. Kas või kalendritähtpäevade ja traditsioonide elushoidmises.

Kommentaarid  

0 #1 Ülo Raudsepp 2018-12-04 18:55
Lapsesuu ütleb et: "Õnn on see kui öösel vetsust tagasi voodisse joostes pole sind ära söödud."
Tsiteeri | ebasobiv

VIIMASED