Menu

Võru maakonna arengustrateegia 2035+ kogunenud inimesed võtsid tähelepanu keskpunkti maakonna väärtused

Arengupäev vastseliinas

18. septembril toimus Vastseliina piiskopilinnuses Võru maakonna arengustrateegia 2035+ arengupäev, kus anti ülevaade strateegiaprotsessi senistest tulemustest ja teemarühmade tööst, tehti ettepanekuid riigile ja arutati maakonna ühiste väärtuste üle.

Tiit Toots ütles sissejuhatuseks: „Teemarühmad on teinud ära suure töö. Samuti on Võru maakonna inimesed küsitlustele vastamisega aidanud kaasa maakonna arengule. Täname kõiki, kes on kaasa mõelnud. Annami ütenkuun Võru maakunnale vunki mano!“

Arengupäeval tutvustati maakonna üldist visiooni ning teemarühmade juhid tegid ülevaate valdkondade väljakutsetest ja eesmärkidest. Kõik valdkondlikud eesmärgid täiendavad ühtset visiooni „Meie maakond on õnnelike ja tegusate inimeste, rohkete võimalustega ning mitme kultuuriruumiga maa.“

Mõttetööle inspireerisid Setomaa ülembsootska Aare Hõrn ja Võru Instituudi juht Rainer Kuuba.

Aare Hõrn (telesilla vahendusel): „Peame vaatama edasi mitte ainult kümme aastat vaid palju pikemalt. Tegema kõik selleks, et paari põlvega seto ja võro keel ei kaoks. Leidma lahendused, et meie lastel ja lastelastel oleks tulevikus millega siin leiba teenida. Tähtis on see, et setod ja võrokesed hoiaksid kokku. Peame tegema nii, et Setomaa ja Võromaa oleksid kodupaik, kus meie inimesed saavad elada ja kes on hetkel eemal saavad tagasi tulla. Võtame nad vastu ja õpime nende käest neid tarkusi, mida nad on õppinud laias maailmas käies.“

Rainer Kuuba naeris jutte ääremaast: „Kui Eestis rääkida ääremaast, siis Tallinn on ju ääremaa, sest seal võib üle ääre merre kukkuda.“ Kuid tõsiselt rääkides juhtis tähelepanu, et siit Vastseliinast jõuab Võru kesklinna kiiremini kui Viimsist Tallinna kesklinna. „Saame seetõttu asju kiiremini ja rahulikumalt ajada. Me ei ela pead-jalad koos, meil on ruumi. Meil on puhast õhku, vett, loodust. Ellujäämiseks ei ole vaja ei võru ega seto keelt, samamoodi nagu pole selleks vaja ka eesti keelt, kuid meie keeleoskus teeb meist need kes me oleme ja kes me tahame olla. Peame olema avatud muutustele, aga kaaluda tuleb erinevaid alternatiive, mil määral need vastavad meie väärtustele ja ootustele. Sama palju mune saab kui ehitada üks suur farm 300 000 kanale, 10 farmi 30 000 kanale, 30 farmi 10 000 kanale, 300 kanalat 1000 kanale või 1000 kanalat 300 kanale. Ja on selge, et 300 kana jaoks ei pea ehitama 100 m pikkust sõnnikuhoidlat.“

Maakonna väärtustena nimetati üksmeelselt inimest, (puhast) ja rikast loodust kultuuripärandit ja elukeskkonda, keelt ja kombeid ning ruumi (kultuur ja avarus).

Maakonna arengustrateegia koostamine jätkub. Strateegia kinnitatakse hiljemalt 15. jaanuariks 2019, vahepeal toimub arengustrateegia avalikustamine ning arutelud maakonna omavalitsuste volikogudes.

Kommentaarid  

0 #1 usssss 2018-09-22 07:29
teatav maakondadega seotud linna skeem inimestele öeldakse minge maale elama vötke völgu kui enam välja ei tule on kergem inimene riigist välja kihutada servus kaptenid :lol: linnas ussitatakse riigikaitse asemel oma töökoha säilimise ja vööra vara erastamise nimel inimestele öeldakse nimelt valesti ette suunatakse valesti on kogu maakondlik teema :lol: päikest
Tsiteeri | ebasobiv
0 #2 usssss 2018-09-22 07:48
järgmine tähtis teema on istumine astumine kes kus kellega öige löikega riided palju poest välja kantakse :lol:
Tsiteeri | ebasobiv
0 #3 usssss 2018-09-22 08:16
ah soo tulevastele uutele ettevötjatele siin kandis ei tohi seista emalikuse eest ,tööliste eest ,laste suunamise eest , ,seda ma räägin ordu eest siin ei ole nii ,et tuled ja teed pölisrahvas peab saama läbi omade sinu rahakasutada muidu tulevad tengilid :lol:
Tsiteeri | ebasobiv
0 #4 usssss 2018-09-22 12:33
ei tea kas treenitud ordupäälikud vaälismaalt on saabunud kes ütlevad kuhu kas kes vöib istuda? :lol: vöi kes oma füürist unistada vöib.
Tsiteeri | ebasobiv

VIIMASED