Menu

Ukraina ehitustöölised jäetakse töötasuta

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

Pixabay

Eesti Õigusbüroo poole on viimasel ajal pöördunud kümned Ukraina ehitustöölised, kes on sõlminud küll töölepingu, kuid kokkulepitud tasu neile tööandja tasunud ei ole. Suur osa neist on siiski läbi töövaidluskomisjoni lubatud töötasu kätte saanud, kuid selleks on nad vajanud juristi abi. Eesti Õigusbüroo jurist selgitab, mida töölepingu puhul silmas pidada.

Viimasel ajal on palju räägitud Ukraina tööjõu kasvust Eestis. Paraku ei pea kõik tööandjad nendega sõlmitud kokkulepetest kinni ning jätavad töötasud maksmata. Viimase paari kuu jooksul on neist mitmed pöördunud abi saamiseks ka Eesti Õigusbüroo poole ning tänaseks on enamus neist lubatud palga meie juristi abiga ka kätte saanud.

Tööõigusele spetsialiseerunud Eesti Õigusbüroo jurist Katrin Martise sõnul ei kipu taolised olukorrad juristi abita lahenema. “Meie büroosse on abi otsima tulnud kümneid ukrainlasi ning mina isiklikult olen tegelenud 5 juhtumiga. Kõigi juhtumite puhul on tegemist olnud saamata jäänud töötasuga. Julgustan inimesi taolises olukorras abi otsima ning juristid saavad siin parima võimaliku lahenduse välja kaubelda. Viiest kliendist kahega olen pöördunud töötasu väljanõudmiseks kohtutäituri poole, ülejäänud kolm on tänaeks töötasu täies ulatuses kätte saanud,” sõnas Martis.

Martis rõhutab, et töötasu saab nõuda üksnes kirjalike tõendite alusel ning nõude aegumise tähtaeg on kolm aastat. “Siin ei loe tunnistajate ütlused, loeb üksnes kirjalik tõend kas töölepingu või näiteks pangaväljavõtte näol. Soovitan inimestel töövaidluste osas võialikult kiiresti juristi jutule tulla, kuna sellisel juhul on suurem tõenäosus töötasu kätte saada. Vahel piisab ka sellest, kui jurist töövõtja nimel tööandjaga ühendust võtab ning tegevusplaani töötasu kättesaamiseks selgitab. Kui see tulemusi ei anna, koostab jurist avalduse töövaidluskomisjoni või hagi kohtusse - need tegevused on töövaidluste korral riigilõivuvabad ning üldjuhul lõppevad töövõtjale edukalt,” selgitas Martis.

Tuletame meelde, et tööleping peab kindlasti olema sõlmitud kirjalikult ning sisaldama vähemalt järgmisi punkte:

  • 1) tööandja ning töövõtja andmed
  • 2) töötamise koht
  • 3) töövõtja amet ning vorm (täiskohaga või osaline tööaeg)
  • 4) töötasu suurus ning tasumise kuupäev 5) poolte allkirjad

1,5 aastaga on tööõiguse küsimustes Eesti Õigusbüroo poole pöördutud 875 korral, enim on töövaidlusi olnud Tallinnas (487), Tartus (103) ning Narvas (69). 
Toome siinkohohal välja ka teiste piirkondade töövaidlused arvuliselt (Eesti Õigusbüroo kontorite asukohtade järgi): Tallinn 487, Tartu 103, Narva 69, Rakvere 36, Pärnu 30, Paide 24, Jõhvi 22, Viljandi 20, Haapsalu 17, Valga 13, Võru 12, Kuressaare 10, Põlva 10, Jõgeva 6, Kärdla 0.

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tsuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressiltwww.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

VIIMASED