Menu

Eesti rahvaarv kasvas EL-i keskmisest kiiremini

Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal Euroopa Liidu keskmisest pisut kiiremini, selgub Eurostati esitatud statistitkast.

Kui Euroopa Liidus keskmiselt suurenes elanike arv 2,1 inimese võrra 1000 inimese kohta (2,1 promilli), siis Eestis lisandus 2,7 inimest tuhande kohta. Eesti rahvastik kasvas 2017. aasta alguse 1 315 600-lt tänavu 1. jaanuariks 1 319 100-ni, edastas EL-i statistikaamet Eurostat.

Rahvaarv suurenes mullu 19 liikmesriigis ning vähenes üheksas EL-i riigis. Euroopa Liidus tervikuna kasvas rahvaarv eelmise aastaga 1,1 miljoni võrra jõudes 1. jaanuariks 512,6 miljonini.

Suhteliselt kõige rohkem kasvas elanikkond Maltal, kus lisandus 32,9 inimest tuhande elaniku kohta, järgnesid Luksemburg 19,0 promilli, Rootsi 12,4 promilli, Iirimaa 11,2 promilli, Küpros 11,0 promilliga.

Kõige järsemalt kahanes elanike arv Leedus, kus aastaga vähenes rahvastik 13,8 promilli võrra, järgnesid Horvaatia 11,8, Läti 8,1, Bulgaaria 7,3 ja Rumeenia 6,2 promilliga.

Euroopa Liidu loomulik iive oli mullu negatiivne - liikmesriikides kokku sündis 5,059 miljonit, aga suri 5,263 miljonit inimest. Loomulik iive oli negatiivne 14 liikmesriigis, sealhulgas Eestis, kus surmad ületasid sündide arvu 1300 võrra.

Euroopa Liidu kõige rahvarohkemad riigid on Saksamaa, kus elab 82,9 miljonit inimest ehk 16,2 protsenti kogu EL-i rahvastikust, millele järgnevad Prantsusmaa 67,2, Ühendkuningriik 66,2, Itaalia 60,5, Hispaania 46,7 ja Poola 38 miljoni elanikuga.  

Eestist, mille elanikkond moodustab 0,3 protsenti EL-i rahvastikust, väiksema rahvaarvuga on Malta, Luksemburg ja Küpros.  

VIIMASED

Prev Next