Menu

Riigihalduse ministrid rõhutasid haldusreformi vajalikkust ja edukust

Riigihalduse minister Janek Mäggi

Riigihalduse minister Janek Mäggi ning endised riigihalduse ministrid Jaak Aab, Siim Kiisler ja Arto Aas tõdesid kolmapäeval peetud haldusreformi kokkuvõtvas paneeldiskussioonis, et reform oli Eestile kahtlemata vajalik ning kokkuvõttes läks kõik hästi.

Keskerakondlane Mäggi ütles, et haldusreformi loodud raamile toetudes on valitsus võtnud suuna omavalitsuste rolli tugevdamisele, teatas ministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. „Oleme asunud taastama majanduskriisi ajal kärbitud tulubaasi ning kaalume erinevaid võimalusi, kuidas haldusreformi järgselt tugevnenud valdadele ja linnadele saaks anda senisest veel rohkem otsustusõigust. Põhjamaade eeskujul peab omavalitsuste roll ühiskonna asjade korraldamisel olema tuntav,“ lisas Mäggi.

Aastatel 2008-2014 regionaalministrina haldusreformi ette valmistanud Isamaa minister Siim Kiisleri sõnul on tal hea meel, et haldusreformi läbiviimine on kõigist raskustest hoolimata hästi edenenud. "Aga nüüd ei tohi loorberitele puhkama jääda, haldusreformiga tuleb edasi minna,“ sõnas Kiisler. „Kohalikele omavalitsustele tuleb anda märksa vabamad käed oma raha kasutamiseks. Otsustamine tuleb rahvale lähemale viia, siis saab rahvas otsustajaid rohkem mõjutada ja kohalikku elu paremini korraldada. Seni sihtotstarbega rahaeraldiste kasutamist peaks vald edaspidi ise otsustama.“

Aastatel 2015-2016 riigihalduse ministri ametit pidanud reformierakondlase Arto Aasa sõnul on haldusreform üks Eesti viimase 15 aasta suurima ühiskondliku mõjuga muudatusi. „Haldusreformi elluviimine on seda suurem ime, et kõik varasemad katsed olid ebaõnnestunud ja see oli tekitanud paljudes asjaosalistes omajagu umbusku,“ lisas Aas. Ta täpsustas, et reform sai küll 2017. aasta kohalike valimistega formaalse lõpu, kuid selle tegelik mõju saadab meid veel aastakümneid.

2017.-2018. aastal ministriks olnud keskerakondlane Jaak Aab nõustus eelnevaga, kuid lisas, et seadusesse oleks võinud tugevamalt sisse kirjutada külade ja ääremaade õigused. „Ministrina mööda Eestit käies panin omavalitsusjuhtidele südamele, et nad vaataks oma keskusest kaugemale, sest just seal on nende arengu võti. Kui seda ei tehta, siis inimesed pettuvad ja lähevad minema, aga nad ei tule siis vallakeskusesse, vaid lähevad ära Tallinna, Tartusse või Soome. Kogukond peab tundma, et tema hääl jõuab suuremasse volikogusse," ütles ta.

Rahandusministeeriumi korraldatud üritusel "9 kuud haldusreformist. Mis sellest sündis?" esitleti erinevate autorite kirjutatud analüütiliste artiklite kogumikku „Haldusreform 2017“. Kogumik talletab reformi läbiviimise põhiliste otsuste sünni, tausta ja elluviimise eri vaatenurgad. Üritusel osales kokku üle saja inimese.

VIIMASED

Prev Next