MTÜ Kodukant Võrumaa tegevjuhi Marika Parve sõnul on teistelgi kasulik näha, mida maakonnas on tehtud. „On hea, kui keegi mõne idee saab,” lisas ta.

Võru valla Navi küla uuest 1,6 miljonit krooni maksnud seltsimajast on palju häid sõnu räägitud. Külaseltsi juhatuse esimehe Tarmo Timmi sõnul tahetakse tulevikus katusekorrusele külalistetoad ehitada. Maja saavad kasutada ka teised mittetulundusühingud.

Timmi sõnul jätkub majaümbruse kordategemine ja haljastamine. Väljak on sillutatud, tiik kaevatud ja lõkkeplats tehtud. „Teeme lastele murumängude platsi ja piirame kogu ala, siis on seda piletitega üritustel hea turvata,” lausus ta. Tulevaks jaanipäevaks on plaanitud välitööd lõpetada.

Raha töödeks said navilased ELi toetusfondidest, kohaliku omaalgatuse programmist (KOP), vallavalitsuselt ja Jaagumäe talust. Annetajatelt laekus 200 000 krooni.

Võru valla Tagaküla rahvamaja kuulub külarahvale. Mullu sai selts riikliku arengukava (RAK) meetmest 3.5 investeeringutoetusi 270 000 krooni. Selle ja väikese annetussumma eest toodi majja vesi ja paigaldati kanalisatsioonitorud, ehitati kaks WCd, duširuum ja korrastati köök. KOPist saadud rahaga osteti ja paigaldati majja mullu ahi, tänavu aga kööki elektripliidid.

„Loodame avanevatest programmidest maja kapitaalremondiks ligi miljon krooni saada. Tahame katuse vahetada, maja soojustada ja ruumid remontida,” ütles Tagaküla laulu- ja mänguseltsi Kungla juhatuse liige Ene Andrejev.

Sõmerpalu, Lasva ja Meremäe

Sõmerpalu valla Kurenurme kandi rahva seltsi ruumid asuvad väikese kortermaja ühes pooles. Maja esimesel korrusel oli ka varem klubi. Kurenurme ja selle ümbruse ärksamad inimesed valmistasid ise ruumid remondiks ette. Esimesel korrusel on kena saal suuremateks üritusteks, puhketuba ja pisike köök. Teisel korrusel on väiksemad ruumid.

Seltsi esimehe Laine Rehkli sõnul sai selts majaosa kapitaalremondiks ja sellele uue katuse panekuks raha kahel korral RAKi meetmest 3.5: teise korruse remondiks ligi 400 000 ja katuse panemiseks 200 000 krooni. Esimene korrus korrastati valla toel omal jõul.

Lähitulevikus hakkab selts ruumides pesupesemisteenust osutama. Pesumasinadki on juba ostetud. Kaugemas tulevikus tahetakse majaosa soojustada.

Lasva valla Tsolgo arendusühing pani rendile võetud kunagisele koolimajale tänavu PRIAlt saadud 270 000 krooni eest uue katuse. Kümneprotsendise omaosalusega toetas Lasva vallavalitsus. Majas asuvasse spordisaali osteti sisustus ja raamatukokku kaks arvutit Sapardi programmi rahaga. Kaugemas tulevikus tahetakse aknad vahetada ja maja soojustada.

Arendusühingule kuulub ka vastas asuv rahvamaja, mille olmeruumide remondiks kulub pool miljonit krooni.

Obinitsas käinud teavad rohelist maja, mille ukse kohal on silt „Galerii Halas Kunn”. Väljast armetuvõitu hoone üllatab seest omanäolisusega. Maja on antud pikaajalisele rendile MTÜle Seto Ateljee-Galerii.

Setu Kuningriigi sootska Evar Riitsaare sõnul seisis 1920ndatel elamuks ehitatud maja ühismajandi lagunemise järel mõnda aega tühjalt.Ümbruskonna ärksad tegijad korrastasid omal jõul hoone esimese korruse. Palkseintega ruumi lage toetavad nüüd jämedad kooritud puutüved ja uut ökopõrandat kaunistab setu muster. Väiksemat ruumi nimetatakse saviruumiks, sest majandi ajal pandud tapeetide alt tulid välja saviga kaetud seinad. Praeguseks on maja kordategemiseks saadud 220 000 krooni külade taastamise ja arendamise meetmest.

„Suvel avasime siin galerii. Tahame selles majas setu käsitööd, kandlemängu ja laulmist õpetada,” vaatas Riitsaar tulevikku. Ta lisas, et maja lõplikuks kordategemiseks kulub ligi miljon krooni. Majja tahetakse setu ahjud teha, uksed ja aknad vahetada, õue savist ökokäimla ehitada jne.

Misso ja Vastseliina

Misso valla Luhamaa külaselts tegi KOPist saadud 15?000 krooniga korda Põrste järve kaldal asuva puhkeplatsi. „Korrastasime ammuse kooskäimise koha, paigaldasime sinna pingid, varikatuse ja käimla,” ütles seltsi esinaine Sirje Kera.

Seltsil ei ole oma ruume, praegu käiakse koos ühes eramajas, kust peab peagi mujale minema. „Tulevikus terendab oma maja,” oli Kera lootusrikas.

Vastseliina valla Viitka külaselts käib koos kohalikus algkoolis, kus asub ka avalik internetipunkt. „Tänavu alustas selts tervise- ja puhkekeskuse ehitamist, mis maksab 190 000 krooni, sellest 20 000 on oma raha,” ütles külavanem Tiit Lõhmus. Tervisekeskuse maaalale tulevad suitsusaun, supelrand, külakiik, spordiväljak ja lõkkeplats. Projektiraha eest on soetatud territooriumi hooldamiseks murutraktor koos käruga.

See oli ka ainus koht, kus projektiraha eest on tehtud ka korrastustöid. Tavaliselt teevad külaseltsid korrastustöid omal jõul.

Kündja külaseltsil on oma maja juba mõnda aega, seltsi tegevus laieneb pidevalt. Külavanem Anneli Treumuthi sõnul osteti tänavu RAKI meetmest 3.5 saadud 80 000 krooniga küla orkestrile pillid: akordion, mandoliin ja trummikomplekt. Külavanema mõtted liiguvad internetipunkti avamise ja pesupesemisteenuse pakkumise suunas.

Raha on kasutatud hästi

Antsla valla MTÜ Tsooru Koidukiired juhatuse esimees Kalle Nurk pidas oluliseks seda, et seltsidel on kooskäimise ruumid ja valla toetus. „Maja hooldamiseks on vaja inimest, siis ei lähe ta käest ära. Navi seltsimajal on majahoidja olemas,” lisas ta.

Vastseliina valla Loosi kandi seitsme küla vanem Viive Tomson ütles, et kui ta aastaid tagasi käis Kurenurmes, oli seltsimaja räämas, nüüd on aga seest ilus, kuid maja teise poole väljanägemine jätab soovida. Nii Tomson kui ka mitmed teised arvasid, et vald peab maja teise poole välisilme parandamiseks ja katuse vahetamiseks oma õla alla panema.

„Meeldiv üllatus oli Obinitsas. Halas Kunn on seest väga omapärane ja usun, et ta muutub veelgi omapärasemaks,” kiitis Tomson.

MTÜ Plaani Kotus juhatuse liige Ene Aedma lausus, et teda üllatas tegijate entusiasm, sest paljud olid vähese raha eest palju ära teinud. „Plaanil teevad viie väikese küla elanikud talguid. Me oleme ka teistele kuuluvat maad korrastanud,” lisas Aedma.

Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Kerli Kangeri sõnul on kõigis külastatud kohtades raha otstarbekalt kasutatud.

Marika Parv lisas, et ELi ja KOPi rahaga on külades korrastatud seltsimajade kõrval kõigile nähtavaks muutunud ka seltside tegemised.