Aivar Rumvoldi ja Ruti Jõgi näitusetööd erinevad üksteisest kardinaalselt. Et näitusele tuli ühine pealkiri valida, sai selleks „Värvi ja vormi mängud”. Aivar Rumvolt rõhutas aga, et tema vormiga ei mängi, vaid võtab asja äärmise tõsidusega.

Maalikunstnikust Ruti Jõgi on toonud näitusele värvirikkad abstraktsioonid, neid täiendab realistlikum akt „Muusad”.

Abstraktsetes töödes on Jõgi kasutanud õlivärvi, pastelli, pliiatsit ja akvarelli. Kõik pildid on tehtud hea tundega. Tema sõnul teeb 40ndatesse eluaastatesse jõudnud kunstnik pilte juba teadlikult. Publik on avaldanud arvamust, et need pildid annavad energiat ja isegi tervendavad.

„Kui abstraktne pilt ei tekita mingit tunnet, siis tal pole mõtet,” sõnas Jõgi. „Minule on need tööd nagu ülesandeks, kas ma jään pildiga rahule või ei jää.”

Joonistuses „Muusad” on kasutatud sangviin-, söe- ja tavalist pliiatsit. Pildil on kaks naisekujutist, üks neist — lahtiste silmadega — on reaalne inimene, teine sissepoole pööratud isik.

Keraamik Aivar Rumvolt on toonud näitusele hoopis teistsuguste värvide ja vormidega taiesed. Suurem osa keraamikatöödest on sedakorda samuti seinale seatud.

Seekordsel näitusel peab Rumvolt oma õnnestunuimaks teoseks „Fragmente I–XXI”: vanadele tünnilaudadele on paigutatud eri värvi savist fragmendid. Muster on vajutatud savi pinnale kõikvõimalike kodus ja kodu ümbruses leiduvate esemetega: puulehtede, äratuskella osade, leiva ja muuga. Kõik need jäljendid on savisse talletatud ühe päeva jooksul, ühe tundega. Teos algab valgest ja lõpeb mustaga (osa tünnilaudu on tõrvatud). Siia on kätketud üks lugu, see võib olla ka elulugu. See ei pruugi olla kõigile loetav lugu.

Samalaadne on ka Rumvoldi teine mastaapne töö, mis kannab pealkirja „Värav I–X”. Siin töös on savitükid leidnud koha ajahambast puretud plankudel. Kasutatud on valget savi ja glasuuri. Jäljendid on savile vajutatud puutükkide ja soojuurikatega. Samad soojuurikad on väljas näitusesaali keskel.

Teos sümboliseerib väravat, mille taga algab teistsugune olemine. Kunstniku sõnul on neil aialippidel ehk tähendus, kuid võib-olla piisab esialgu sellest, kui me neid näeme.

Rumvoldi näituse kolmas osa „Alused” koosneb anumatest, neist igaüks on isesugune. Nende loomisel on kasutatud erinevat värvi savi ja erinevaid glasuure. Kõik glasuurid on Rumvolt ise valmistanud, peamiselt Misso savist ja tuhast. Üksnes lumivalge glasuur on nii keeruka koostisega, et seda tuleb sisse osta.

Ka alustel näeme erinevaid sümboleid-mustreid. Mida erudeeritum on näitusekülastaja, seda rohkem ta neist töödest välja loeb. Siit võib leida nii esimese päikesesümboli rõngasristi kui ka näiteks Karjala graniitkaljudelt leitud luige, kellest maailm põhjamaise mütoloogia alusel alguse sai. Aivar Rumvolt usub, et savi võimendab endasse talletatud mustreid, nii nagu pimedas on taevatähed paremini näha kui päevavalges.

„Mina näen harmooniat igas asjas, aga kui näed neid võimendatult, siis võivad need rohkem tähendada,” lausus kunstnik.

Ruti Jõgi näitusel olevad varasemad tööd pärinevad juba aastast 1990, uuemad on valminud tänavu. Aivar Rumvoldi tööd on valminud aga nädal enne näituse algust, mõned lausa avamispäeva hommikul.

Näitus jääb avatuks 16. novembrini.