Menu

.      

Must sõstar Setomaad päästma

Setomaal on viis tuhat hektarit põllumajanduslikku maad, mis ei ole praegu kasutuses. Tänases ajalehes räägib Margus Timmo, kuidas piirkond on koostöös ülikoolidega otsinud lahendusi, milline võiks olla parim viis kasutada Kagu-Eesti künklikel maalappidel asuvaid väikeseid maalappe. Ja teha seda ühistulise tegevuse kaudu.

Setomaa ei saa mulla ja maa kasvukohaheaduse ehk boniteedi osas hiilata. Koos teadlastega on tehtud analüüse ja sellest järeldatud, et üks soovituslik suund võiks olla lamba-, kitse ja -veisekasvatus, teine suund aga aiandus.

Miks mitte siis aiandus ja mustad sõstrad? Sõstraliste kasuks räägivad nii majanduslik eesmärk, vähene korjamiseks vajaminev tööjõud kui ka potentsiaal tervisliku toote maailmaturu osas.

Mustad sõstrad on väga toitainerikkad. Klaasitäis marju sisaldab sama palju C-vitamiini kui väike apelsin. Marjade toime on üldtugevdav. Viljad on varajased ja taimed kergesti paljundatavad. Nad sisaldavad antioksüdante, mis parandavad inimese vastupanuvõimet haigustele.

Nii nagu kõikjal mujal põllumajanduses, on ka sõstrakasvatajate märksõnaks tooraine väärindamine. Võib küll tunduda, et saak oleks mõistlik pärast valmimist ära korjata ja kohe maha müüa. Kuid mari valmib kõikidel kasvatajatel sügisel ühel ajal. Seega ei ole pikemas äriperspektiivis pääsu hoiustamisest, töötlemisest ja sellega kaasnevatest lisainvesteeringutest.

Seto Aiad plaanib teha kulutusi sammhaaval. Turul eristuvat tootemarki neil veel ei ole, marjade müüki plaanitakse vähemalt alguses korraldada lihtsalt ühistu nime alt. Alles siis, kui nähakse võimalust külmhoonete ehitamiseks, korjamiskombaini ostmiseks jne, hakatakse tegelema kaubamärgiga.

Teravilja maksimaalne müügitulu ühelt hektarilt on alla 1000 euro, tatral kuni 700 eurot. Mahedalt mustalt sõstralt saadakse sõltuvalt saagikusest hektarilt 2000–4000 tonni marju. Eelmisel aastal müüdi mahedaid musti sõstraid kilohinnaga üks euro. Ideaalis võiks seega müügitulu olla teraviljast mitu korda suurem. Samas kaasneb selle äriga palju riske ja tehnoloogia hind ühe maaühiku kohta on kallis.

ARVAMUS