Sotsiaaltoetusteks läheb tuleval aastal 2,68 miljardit eurot

Esmaspäeval valitsuse heakskiidu saanud 2016. aasta eelarve kogumahust moodustavad sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele ligikaudu 30 protsenti ehk 2,68 miljardit eurot.

Sealhulgas sotsiaalkindlustustoetused on 1,98 miljardit eurot, kasvades tänavuse eelarvega võrreldes 123,4 miljoni euro võrra; sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele on 656,9 miljonit eurot, kasvades 50,3 miljoni euro võrra; sotsiaaltoetused avaliku sektori töövõtjatele moodustavad 41,8 miljonit, kasvades 4,2 miljonit eurot, selgub riigieelarve seletuskirjast.

Kulud riiklikule pensionikindlustusele kasvavad 88,9 miljonit eurot 1,66 miljardi euroni. Riikliku pensioni kulud suurenevad peamiselt töötatud aja lisandumisest ja pensioniindeksi tõusu tõttu. 2016. aastal on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4 740 eurot aastas ehk 395 eurot kuus.

Riigipoolne toetus kohustusliku kogumispensioni fondidesse on 304,3 miljonit eurot, kasvades 34,4 miljoni euro võrra. Eelarve kasv on tingitud liitujate arvu suurenemisest ja keskmise palga tõusust.

Peretoetused moodustavad tuleva aasta riigieelarves 194,9 miljonit eurot, kasv 16,1 miljonit eurot. 2016. aasta 1. jaanuarist tõstetakse lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 45 eurolt 50 euroni, mis suurendab eelarvekulusid 14,3 miljonit eurot. Toetus kolmanda ja iga järgneva lapse kohta on 100 eurot ja eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 240 eurot kuus.

Vanemahüvitisteks kulub tuleval aastal arvestuslikult 176,5 miljonit eurot, kasv 10,5 miljonit eurot tuleneb saajate arvu kasvu ja keskmise hüvitise tõusu arvelt. 2016. aasta prognoosi koostamisel on arvestatud 16 850 saajaga ning keskmise hüvitisega 873 eurot, tänavuses riigieelarves on saajate arv 16 600 ja keskmine hüvitis 833 eurot.

Töövõimetoetuseks on ette nähtud 5,6 miljonit eurot. Alates 2016. aasta 1. juulist lähevad kõik uued töövõime hindamise juhtumid üle töötukassale. Töötukassa on oma prognoosides lähtunud eeldusest, et kehtiva süsteemi järgi suurema töövõimekaoga inimesed (90-100 protsenti ning osa 80-protsendilise töövõime kaotusega inimestest) hinnatakse uues süsteemis puuduva töövõimega isikuteks ning väiksema töövõime kaotusega (10-30 protsenti) inimestel ei ole uue hindamissüsteemi kohaselt töövõime vähenenud.

Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on osalise töövõimega inimesele 57 protsenti ja puuduva töövõimega inimesele 100 protsenti päevamäärast, mis on 10,67 eurot. 2016. aasta kulu prognoosimisel on arvestatud keskmiselt 3 923 saajaga kuus ja keskmine toetusega 237,91 eurot kuus.

Toetused puuetega inimestele ja nende hooldajatele kokku 65,9 miljonit eurot, kasvades 958 000 euro võrra.{fcomment}