Varasemate aastatega võrreldes on kirjalikult vormistatud liiklusrikkumiste protokollide arv mitu korda vähenenud ja politsei mõistetud trahvid jäävad alla poole seadusega ette nähtud maksimummääradest, kirjutab Postimees.
2008. aastal vormistas politsei umbes 165 000 liiklusrikkumise protokolli, selle aasta esimesed seitse kuud annavad alust arvata, et aastaga vormistab politsei umbes 60 000 trahviprotokolli.
Politsei trahvipoliitika on ka piirkonniti erinev. Näiteks pääseb turvavarustuse kasutamata jätmise eest Lääne prefektuuris poole väiksema trahviga kui mujal Eestis. Samuti on politsei Lääne ja Ida prefektuuris kohati tunduvalt leebem kiiruseületajate trahvimisel, kirjutab Postimees.
"Keskmine trahvisummade erinemine prefektuuride lõikes on näide sellest, et kindlaid trahvisummasid, mida konkreetse rikkumise eest määrata, politseinikele ette kirjutatud ei ole," ütles liiklusjärelvalve talituse juht Riho Tänak ajalehele.
Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on trahvide summa võrreldes aastatega 2010-2011 suurem ja kasv on tulnud raskemate liiklusrikkumiste pealt. Sellel aastal koguneb liiklustrahvidest riigieelarvesse ligi 11 miljonit eurot. Kõigist registreeritud väärtegudest moodustavad liiklusrikkumised umbes 75 protsenti.