Looduskaitsjad tunnevad muret metsade tuleviku pärast

Sihtasutustel Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) valmis laupäevaks metsaseaduse muudatusi käsitlev analüüs, looduskaitsjad on mures Eesti metsade tuleviku pärast.

KÕK-i ja ELF-i koostöös valminud õiguslik analüüs metsaseadusest ja selle muudatustest viimase viieteistkümne aasta jooksul näitab, et seadusandjad käsitlevad metsa esmajärjekorras puiduressursi allikana, mistõttu võib ohtu sattuda metsade elustik, teatas sihtasutus Eestimaa Looduse Fond BNS-ile.

„ELFi mureks on vanade metsadega seotud ohustatud liigid, kelle käekäik kahjuks üha halveneb,“ sõnas ELF-i juhatuse esimees Silvia Lotman. „Praegu riigikogu menetletavad metsaseaduse muudatused leevendavad metsaelustikku kaitsevaid piiranguid. Samas jäeti seaduseelnõust välja kõik keskkonnaühenduste poolsed ettepanekud, mis aitaksid tõhusamalt kaitsta ohustatud metsaliike."

KÕK-i juristid uurisid lähemalt metsa majandamise piiranguid aastatel 1998-2013, sealhulgas lubatud raieliike, raiete tegemise tingimusi ja erinevaid metsaomanikele seatud kohustusi. “Need piirangud on aastate jooksul mitmeid kordi oluliselt muutunud, olles otseselt seotud raiemahtudega,“ lausus KÕK-i jurist Siim Vahtrus. „Näiteks 1990. aastatel raiemahud järsult suurenesid ja hakkasid ületama metsade juurdekasvu. Seepeale kehtestati 2000. aastate keskel rangemad nõuded, ent olukorra paranedes leevendati 2008. aastal metsade majandamise meetmeid oluliselt, muuhulgas ei nõutud erametsaomanikelt enam metsamajandamiskavade koostamist,“ selgitas Vahtrus.

Valminud analüüsi tulemustest nähtub, et viimasel ajal on toimunud liikumine järjest aktiivsema metsade majandamise ning piirangute nõrgenemise suunas. Samas peaks endiselt arvestama metsa kui ökosüsteemi kaitse vajadustega. Seetõttu on oluline, et piirangute leevendamine ei oleks ühekülgne – mõistliku tasakaalu säilitamiseks on vaja luua vahendid, mis aitavad vältida metsade elustiku olulist kahjustamist. ELF-i teatel pole viimased muudatused, sealhulgas praegu riigikogu poolt menetletav eelnõu, ei ole seda põhimõtet järginud. Arutlusel oleva eelnõu seletuskirja kohaselt oleks suuremate raielankide lubamise mõjud elurikkusele positiivsed, kui sealjuures kasutatakse raiete ruumilist planeerimist, leiab ELF. Samas ei ole raiete ruumiliseks planeerimiseks eelnõus tõhusaid mehhanisme ette nähtud. Kummastavalt ei lähtu eelnõu seletuskiri kõige uuematest saadaolevatest andmetest, jättes seetõttu välja toomata, et alates 2010. aastast on raiemahud hüppeliselt suurenenud.

Analüüs koostati projekti „Keskkonnaühenduste eestkostesuutlikkuse tõstmine metsanduspoliitika alal“ raames. Projekti rahastab EMP toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel.