Lastekaitsega seotud probleemid pole viimase veerandsaja aastaga lahendust leidnud, ühtlasi on valdkonnas lisandunud uusi väljakutseid, tõdesid MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm ja ühingu president Loone Ots lastekaitse liidu 25. aastapäeval.
Tamm meenutas, et Eesti Lastekaitse Liit taastati 1988. aasta 2. oktoobril Viljandis. Liit hakkas koordineerima last kaitsva ja tema arengut toetavat kodanikualgatust üle Eesti. Lastekaitse liidu esimene president Leo Tamm pöördus toona avalikkuse poole märkides, et lapsi ja peresid puudutavad küsimused on need, mille lahendamisel saab loota eelkõige oma rahvale.
Toonases üleskutses „Eestimaa laps vajab abi“ rõhutas Eesti Lastekaitse Liidu initsiatiivgrupp vabatahtliku omaalgatuse ja ühistegevuse tähtsust laste huvide ning vaimse ja kehalise tervise kaitseks. Nii usuti kujunevat turvaline elukeskkond, mis soodustab lapse igakülgsele arengule. "Täna, 25 aastat hiljem tõdeme, et ühiskond on jätkuvalt silmitsi samade küsimustega ning lisandunud on uusi väljakutseid. Kuidas näiteks leevendada laste vaesust, kaotada kehaline karistamine ka kodus või tulla toime interneti ohtudega. Kuidas soodustada lapse osalust ühiskonna elus, et kasvaks vastutustundlik ja kodanikujulge uus põlvkond," märkis Alar Tamm.
MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots lisas, et lapse parema elu kujundamise nimel tuleb muuta suhtumist lapsesse, anda talle rohkem õigusi ja kohustusi ning õpetada, kuidas kumbagi edukalt ja ühiskonnakeskselt rakendada. "Seni pole ühiskond lapse häält piisavalt kuulanud ega teda võrdse partnerina kohelnud,“ kinnitas Ots ja lisas, et lapse staatuse kõrval on sama tähtis tema põhiõigus elada tervena väljaspool vaesust ja arendada maksimaalselt välja kõik oma anded.
"Edasi tuleb vaadelda last oma pere kontekstis. Pere sotsiaalsus ja majanduslik olukord mõjutab last. Siin on vaja ümber korraldada senine tugisüsteem. Üksikute toetustega lapsele ja perele ei saa lahendada laste ja perede valuküsimusi," märkis Ots.
Tema sõnul tunnustab liit riiklikku arengukava laste ja perede heaolu ning toimetuleku toetamiseks. "Sellega on tehtud oluline samm laste heaks. Hea algus peab jätkuma ressursside, teadmiste ja ühistöö panustamise kaudu. Lapse ja tema pere keskset terviklähenemist vajavad nii kavandatav lastekaitseseadus kui üldhariduskooli reform, samuti omavalitsuste haldusreform. Täname kõiki, kes on andnud lastele ja peredele vaimujõudu ning südamesoojust, tegutsedes vabal tahtel põhineva lastekaitseliikumisele heaks," märkis Ots.