Enamik Eesti elanikest on valmis raha annetama

Eesti elanikest 85 protsenti on viimase aasta jooksul mingil moel kokku puutunud heategevusega ning ligi 90 protsenti on valmis annetama raha, selgub Heateo Sihtasutuse ja TNS Emori koostöös läbiviidud uuringust.

Uuringutulemused näitasid, et kõige eelistatumaks peetakse jätkuvalt annetamist otse abivajajale või vastavale asutusele ning vähem heategevusfondide vahendusel, teatas Heateo Sihtasutus. Kui ühekordsed annetused on valdaval kuni 25 euro suurused, siis püsiannetajatel on ühekordsed summad suurusjärgus kuni kümme eurot. Uuring kinnitas tendentsi, et sissetuleku kasvades kasvab ka valmisolek suuremaid summasid annetada.

„Hea meel oli tõdeda, et tänavuse aasta jooksul on heategevusega kokku puutunud suurem osa Eesti elanikkonnast,“ sõnas Heateo Sihtasutuse arendusjuht Agne Tamm. „Enamasti on see küll toimunud läbi passiivsete, vähem isiklikku panust nõudvate tegevuste kaudu - 76 protsenti vastanutest on ostnud heategevuslikke tooteid, annetanud raha või asju. Kuid 38 protsenti on vabatahtlikuna pühendanud ka oma isiklikku aega, näiteks teinud tasuta tööd, olnud tugiisikuks, osalenud heategevusürituste korraldamisel.“

„Püsiannetajaid on praegu vaid 12 protsenti ning siin näeme me heategevusorganisatsioonide seisukohast kindlasti arenguruumi. Püsiannetused annavad organisatsioonidele tugevama tunde pikemaks ajaks, aitavad neil pühenduda oma põhieesmärkide elluviimisele. Siin peame teadlikkust tõstma ning suunama annetajaid mõtlema ka püsiva toetuse abil saavutatvatele pikaajalisematele tulemustele,“ kommenteeris Tamm.  

Tuntuimad heategevusorganisatsioonid on küsitlustulemuste kohaselt Toidupank, Punane Rist ja lastehaiglate toetusfondid. 13 protsendile vastanutest meenus esmalt Toidupank, kümnele protsendile Punane Rist ning seejärel haiglate toetusfondid. Heategevate ühenduste, fondide ja organisatsioonide spontaanne tuntus oli muude tulemuste kõrval siiski madal ning suhteliselt killustunud. Taaskasutusvaldkonnast meenub inimestele eelkõige üle-eestilise levikuga Humana, seejärel lokaalsed keskused uuskasutuskeskus ja taaskasutuskeskus.

Samas sotsiaalse ettevõtluse mõiste on Eesti inimestele veel suhteliselt kauge. Kuigi 20 protsenti nimetas enda hinnangul sotsiaalseid ettevõtteid ning 23 protsenti arvas teadvat, mis on sotsiaalne ettevõtlus, siis sisuliselt seostati teemat ikkagi sotsiaalprobleemidega ja nende lahendamisega.

„Uurisime ka üldist probleemide tajumist Eesti ühiskonnas ning suurima probleemkohana nähakse inimeste majanduslikku toimetulekut ning vanemliku hoolitsuseta lapsi. Võrreldes 2007-2008 analoogsete uuringutega on toimetuleku olulisus inimeste silmis märkimisväärselt kasvanud,“ lisas Tamm. „Järgnesid mure tööpuuduse, kvaliteetse hariduse kättesaadavause ja rahvatervise pärast.“

Heategevusalaste hoiakute uuringu viis TNS Emor läbi tänavu 19.-30. septembril ning küsitlusele vastas 1140 Eesti elanikku vanuses 18-60. Küsimustikku aitasid ette valmistada ja uuringut läbi viia SOS Lasteküla Eesti Ühing, Mittetulundusühing Uuskasutus, Noored Kooli Sihtasutus, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Terve Eesti SA ja Eesti Lastekaitse Liit. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade eestimaalaste heategevusalasest teadlikkusest, kogemustest ja hoiakutest.