. 
Selleks, et maitsemeel areneks ja kiirtoidust ei saaks igapäevane kõhutäide, tuleb lastele armastust täisväärtusliku toidu vastu juba varases eas õpetama hakata.
43 üldhariduskoolis ja 15 lasteaias Daily kaubamärgi all toitlustusteenust pakkuva Baltic Restaurants Estonia AS müügi- ja turundusjuhi Tiiu Endriksoni sõnul muutuvad laste toidueelistused küll vanuse ja tujudega, kuid vundamendi õigeteks valikuteks laovad siiski kodu ja kool. Seetõttu soovitab ta õpetada lastele juba varases eas puhta tooraine olulisust ja kaasata neid toiduvalmistamisesse.
„Toiduvalmistamine on mänguline protsess, mis kasvatab isetegemise huvi. Meie sooviks on lastele näidata, kuidas valmib toit koolisööklates, millised on meie tervisliku koolilõuna põhimõtted ning ühtlasi õpilastele ka õpetada, kuidas valmistada üks lihtne, maitsev ja tervislik eine,“ rääkis Endrikson.
Koduse toidu valmistamine arendab maitsemeeli
Mida varem puutuvad lapsed kokku toiduvalmistamisega, seda kindlamalt areneb lapse maitsemeel ning värske ja terviklik toit saab tähtsa osa menüüs. Täisväärtusliku toiduga harjunud lapse puhul on väiksem risk, et ta hakkab ülemäära sageli kiirtoitu eelistama. „Ka koolitoidus välistavad menüüstandardid igasugused maitsetugevdajad ja soola sisaldavate maitseainete ning erinevate puljongi-, supi- või kastmekontsentraatide kasutamise,“ tutvustas Daily esindaja tervisliku koolitoidu põhimõtteid.
Ühiskokkamine annab võimaluse arutada toidu päritolu ja tervislikkuse üle
Lapsega köögis aega veetes on võimalik selgitada toidu päritolu ja seda, millised on erinevate otsuste tagajärjed keskkonnale. Mida haritumad on lapsed toidu osas, seda enam on nad valmis sööma midagi tervislikku. „Täisväärtuslik toit sisaldab kasulikke toitaineid ja vajalikul hulgal kaloreid. Lisatud suhkrud praktiliselt puuduvad ja maitsetugevdajaid ei kasutata,“ rääkis koolitoitlustaja tervislikust toidust.
Lapsed söövad meelsamini enda valmistatud toitu
Lapsi juhib uudishimu. Isegi, kui neile tavaliselt mõni toit ei meeldi, siis ise valmistades on nad seda tõenäoliselt valmis siiski proovima. „Kaasa lapsed õhtusöögi valmistamisesse, lähene loovalt, serveeri toit kunstipäraselt või vaimukalt ja isegi, kui taldrik tühjaks ei saa, siis uudishimust proovib küll iga laps enda kätetööd,“ õpetas Endrikson.
Toiduvalmistamine aitab õpetada eluks vajalikke oskuseid
Lapsed on uskumatult loovad ja isegi muna katki löömine pannkookide küpsetamiseks ei ole 3-aastasele probleem. „Õpeta lapsele hakkimist, vahustamist, riivimist, munade katki löömist ja toidu segamist ning varsti võidki nautida pühapäevaseid pannkooke voodis. Segamini köök on selle juures väikene ohverdus,“ julgustas Endrikson lapsevanemaid.
Toiduvalmistamine pakub kvaliteetaega pere ringis
Paljude perede jaoks mööduvad õhtud nii, et lapsed mängivad omaette ja vanemad valmistavad õhtusööki. Koos toiduvalmistamine annab võimaluse suhtlemiseks ja kvaliteetaja veetmiseks. See on kena traditsioon, mida jätkata ka lapse suuremaks kasvades.
CV Keskus.ee tööturu-uuringu andmetel on iga teise töötaja töökoormus kasvanud töökäte puuduse tõttu, suurenenud vastutus ajendab aga omakorda ka kõrgemat palka küsima. Esimesel poolaastal on palgatõusuga arvestanud 33,2% tööandjatest, 22,8% ei ole veel selle osas lõplikku otsust langetanud. Värske palgasaajate küsitluse tulemusel plaanib aga koguni 84,3% töövõtjatest küsida uuest aastast endale palgalisa. Kuidas teha seda kõige mõistlikumal moel?
„Palgaläbirääkimised on töövõtjatele üldjuhul keerulisemad kui tööandjatele. Ebamugavaks teeb olukorra see, et ühel osapoolel on info, mis teisel puudub,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Tööandja teab, kas ja kui palju on tal võimalik töötajate palka tõsta. Enamasti on tal ka viimasest personaliotsingust info sellest, kas palgatase on tema ettevõttes tööturul konkurentsivõimeline või mitte. Värbamisprotsessis puudub aga töövõtjal teadmine, kui palju sobivaid kandidaate on valikulaual ja missugused on konkurentide oskused, teadmised ja kogemused. Just puuduliku info tõttu nihkub läbirääkimiste kaalukauss enamasti tööandja poolele.“
„Veelgi enam, suur osa kandideerijatest ei ole tegelikult valmis kohe palgaküsimusele vastust andma, vaid üritab sobiva palgasoovi välja nuputada viimasel hetkel, lähtuvalt sellest, kuidas vestlus kulgeb,“ lisas Henry Auväärt.
CV Keskus.ee 5 soovitust, millega palgaläbirääkimistel arvestada
Uuri tööturgu! Töövõtja seisukohast on oluline koguda enne läbirääkimisi nii palju informatsiooni kui vähegi võimalik ja seeläbi tasakaalustada läbirääkimised.
Infot saab koguda nii keskmiste palgatasemete ja palgatrendide kohta kui ka konkureerivate ettevõtete palgatasemetest. See aitab välja selgitada, kas töötaja saab turuhindadest suuremat või väiksemat tasu. Umbes neljandik CV Keskuses avaldatud tööpakkumistest on juba avaliku palganumbriga, mis loob samuti üsna hea ülevaate. Võimalik, et tutvumisringkonnas on ka mõni värbamiskonsultant, kelle käest oleks võimalik uurida, kui suur on antud positsioonil konkurentsivõimeline töötasu.
Põhjenda oma palgatõus! Asudes palgaläbirääkimistesse, on töötaja roll teha tööandjale selgeks, miks ta palgakõrgendust väärib. Võibolla on selleks kasvanud vastutus või lisaväärtus, mida ta tööandjale loob? Ehk on viimase aasta tulemused olnud üle ootuste head, mis on kaasa aidanud ettevõtte arengule. Võibolla on aga kasvanud ka värbamiskonsultantide huvi töötaja vastu ja tema oskused ning teadmised on tööturul kõrgelt hinnas?
Palgatõus peab alati olema põhjendatud – lihtsalt niisama äriettevõte palka ei tõsta ja kindlasti ei ole piisavaks argumendiks see, et töötaja on võtnud uue autoliisingu.
Tunne vastaspoolt! Nii nagu müügiprotsessiski, tuleb ka palgaläbirääkimistel mõista, kes istub teisel pool lauda. Kas tegemist on ettevõtte juhi või personalijuhiga? Kas tal on võimu palgataset muuta või peab ta omakorda seda mõtet edasi müüma? Tasub meeles pidada, et kui juht on huvitatud ettevõtte tulemustest, siis keskastmejuht on huvitatud eelkõige talle seatud eesmärkide saavutamisest. Seda teades oskab töötaja läbirääkimistel vestluspartnerit survestada.
Valmistu rasketeks küsimusteks! Kui selgub, et tööandja pakutav ei ole piisav, ei tasu veel läbirääkimisi pooleli jätta. Oma nõudmiste eest tuleb seista. Arvatavasti ei möödu mitte ükski palgaläbirääkimine nii, et töötaja küsib ja tööandja vastab „Olgu, ikka saab“. Taolise juhtimisstiiliga ettevõte satuks ilmselt üsna kiiresti raskustesse ja lõpetaks tegevuse. Seepärast peab töötaja olema läbirääkimistele astudes valmis ka rasketeks küsimusteks. Selleks tasub läbi mõelda, mis küsimused tekitavad ebamugavust ja kuidas neile vastata. Ette valmistumata tekib taolises olukorras kaks ohtu – kas valetatakse või lepitakse vähemaga. Oma soovide saavutamiseks peab aga vastama ausalt ja enesekindlalt.
Ära ähvarda! Aastas vahetab tööd pea iga neljas töövõtja ja iga teine töötaja on valmis vastu võtma parema mainega tööpakkumise konkureerivalt ettevõttelt. Niivõrd liikuval tööturul peab tööandja läbirääkimistel tunnetama, et töötaja on lojaalne ja plaanib ettevõttes teha pikka karjääri. Tööandja on valmis tegema vaid pikaajalisi investeeringuid. Seepärast ei tohiks kindlasti välja käia argumenti, et kui palka ei tõsteta, lähen ära. Taoline olukord lõhuks läbirääkimised ja tekitaks vaid pingeid.
Läbirääkimised on mõnevõrra lihtsamad uue töökoha otsingutel, kuna siis on töötajal kergem keelduda pakkumisest, kui ta tunneb, et väärib enamat ja otsida edasi. Tööpakkumist vastu võttes peab aga suutma rääkida endale tingimused, millega on töötaja ka päriselt rahul. Seda seepärast, et palgaläbirääkimisteks avaneb uus võimalus tavaliselt aasta või alles kahe pärast.
Kokkuvõtteks, mida teha ja mida mitte:
Kindlasti
- kogu nii palju informatsiooni kui võimalik ning selgita välja oma oskuste ja teadmiste nõudlus ja väärtus;
- jää realistlikuks ja ausaks ning proovi oma teadmisi ja oskusi hinnata;
- näita tööandjale, miks on see talle kasulik.
Läbirääkimistesse asudes ei tohiks
- esitada ainult põhjendusteta ja selgitusteta nõudmisi;
- manipuleerida või valetada, väites, et laual on konkureeriv pakkumine;
- võtta vastu pakkumist, millega tegelikult ei olda rahul.
Lehekülg 1946 / 1963
