Õed: probleemide eiramine võib kaotada emakeelse tervishoiuteenuse

Eesti Õdede Liidu president ja tervishoiukõrgkoolide rektorid saatsid valitsusele avaliku kirja, milles kinnitavad, et tervishoiuvaldkonnas valitsevate kitsaskohtade lahendamata jätmine võib tulevikus jätta eestlased ilma emakeelsest tervishoiuteenusest.

"Mitmete uuringute ja analüüside järgi on Eestis suur õdede puudus. Väljaspool Eestit, näiteks Soomes, Rootsis ja Norras on samuti puudu tervishoiutöötajaid, hinnanguliselt on nende maade kasvava vajaduse taustal varsti täitmata 20 000 ametikohta," seisab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektori Anneli Kannuse, Eesti Õdede Liidu presidendi Ester Öpiku ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektori Ülle Ernitsa allkirju kandvas pöödumises.

Allakirjutanud on mures, et lisaks töötasule on järjest enam välismaale siirdumise põhjuseks siinne töökeskkond, karjäärivõimalused ja töö intensiivsus. „Täna töötab tervishoiusüsteem eriliste inimeste toel, kes on panustanud pikka aega oma võimete piiril ja nii ei saa enam jätkuda. See ei ole utoopia, vaid tänapäev, et patsienti võtab vastu 36 tundi tööl olnud arst ning õde on just valvesse jõudnud teise haigla 24-tunnisest valvest,“ seisab pöördumises.

Allakirjutanud leiavad, et süsteemis tuleb teha üheaegselt mitmeid muudatusi, tuleb välja mõelda kompleksselt uusi lahendusi ja käivitada need paralleelselt lähiaastatel, mitte jäädagi olukorda järgmiseks kümnendiks analüüsima. Näiteks pole abi ainuüksi kõrgkoolide vastuvõtuarvude tõstmisest, kuna suurema arvu õdede koolitamine nõuab ka praktikajuhendajate arvu kasvu,  mis aga reaalset olukorda arvestades pole võimalik.

„Suletud ringist tuleb välja murda, et Eestis oleks ka lähitulevikus tervishoiusüsteem olemas,“ leiavad õdede esindajad. „Küsimusele, kust tuleb raha, et muudatused ellu viia, tuleb vastata küsimusega: kas me vajame jätkusuutlikku tervishoiusüsteemi?“