Uus aasta toob kaasa mitmeid seadusemuudatusi

Tuleva aasta alguses jõustub justiitsministeeriumi haldusalas mitmeid olulisi inimesi ja ettevõtjaid puudutavaid seadusemuudatusi.

Suures osas muutub karistusseadustik ning vandetõlgi seadus, mille järgi saab ametlikke tõlkeid eesti keelest võõrkeelde teha vaid vandetõlgi juures, teatas justiitsministeerium BNS-ile. Kohtukulude määramine tsiviilmenetluses muutub kiiremaks.

Karistusseadustiku revisjoni jõustumisega jääb 1300-st Eesti seadustes olevast süüteost alles veidi üle tuhande koosseisu. Revisjoni üks eesmärke oli vähendada ülekriminaliseerimist kergemate rikkumiste puhul, kuid karmistada karistusi raskemate süütegude osas.

Olulisemate muudatustena suurenevad rahalised karistused, kuna miinimumpäevamäär tõuseb 3,2 eurolt 10 eurole. Sellega seoses tõuseb ka varavastast väärtegu ja kuritegu eristav lävi. Kui seni oli kriminaalmenetluse algatamise piir 64 eurot, siis edaspidi 200 eurot, aga järjepidevat rikkumist käsitletakse nagu ennegi olenemata varastatud väärtusest kuriteona.

Veel on näiteks perevägivald edaspidi eraldi käsitletav ja karmimalt karistatav. Lisandub uus paragrahv, mille alusel saab karistada inimest, kes sõidab järjekindlalt autoga ilma juhtimisõigust omamata.

Samuti muutub uuest aastast kriminaalkorras karistatavaks vägivaldne ebaseaduslik piiriületus. Muudatuse eesmärk on ennetada riigivastaseid kuritegusid, mille ettevalmistamine on toimunud väljaspool Eestit ja tagada kiire reageerimine ohtlikumatele piiril toimuvatele kuritegudele. Kriminaalmenetluse seadustikus täieneb rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö osa.

Aasta algusest jõustub ka vandetõlgi seaduse muudatus, millega läheb ametlike tõlgete tegemise ainupädevus keelesuunal eesti keelest võõrkeelde üle vandetõlkidele. See tähendab, et ametlikke tõlkeid ei ole võimalik alates uuest aastast saada enam notari käest. Ametlike tõlgete saamiseks keelesuunal võõrkeel – eesti keel võib aga uuesti aastast pöörduda lisaks vandetõlkidele siiski ka notarite poole.

Jaanuarist jõustub ka pärimisseaduse muudatus, mille kohaselt hakkab pärimisregistrit pidama notarite koda. Kuna notarid tegelevad pärimismenetluste läbiviimisega ja teevad otse pärimisregistrisse kandeid, on edaspidi registripidamine ja andmevahetus senisest veelgi operatiivsem. Samuti loovad muudatused paremad võimalused pärimisregistri andmete kasutamiseks nii kodanikele kui kandeid tegevatele notaritele.  

Uuest aastast muutub senisest kiiremaks tsiviilkohtumenetluses tekkinud kulude väljamõistmine teiselt poolelt. Siia kuuluvad näiteks advokaadi töötasu või eksperdi tasu. Tulevikus ei pea enamikel juhtudel menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtus eraldi menetlust algatama, vaid need määrab sama kohtunik kindlaks põhivaidluse osana.

Kohtute seaduse muudatuste jõustumisega saavad kohtunikud, kellel on osaline töövõime ja õigus olla lapsehoolduspuhkusel, töötada osalise tööajaga. Praegu maakohtute juures asuvad kinnistus- ja registriosakonnad koondatakse Tartu maakohtu struktuuri, kuid säilivad osakondade piirkondlikud talitused. 

Järgmise aasta algusest, täpsemalt 10. jaanuarist, hakatakse kogu Euroopa Liidus kohaldama uut regulatsiooni ehk niinimetatud Brüssel I määrus, mis võimaldab senisest lihtsamalt tunnustada ja täita teises liikmesriigis tehtud kohtulahendeid. Eelkõige piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele tähendab see olulist aja ja raha kokkuhoidu, sest enam ei pea läbima tülikat täidetavaks tunnistamise menetlust teises liikmesriigis.

Äriseadustikus jõustuvad muudatused, mis võimaldavad senisest lihtsamalt lõpetada osaühingu või aktsiaseltsi tegevuse ning lasta mittetegutsev ühing registrist kustutada. See toimub ainuosanikuks või ainuaktsionäriks oleva inimese ja osaühingu või aktsiaseltsi varade ühendamise kaudu, mille tulemusena saab inimene kogu ühingu vara endale ning samas hakkab vastutama oma ühingu kõigi kohustuste eest.