Kalapüügiõiguse tasumäärad järgmisel aastal osaliselt tõusevad

Valitsus pani neljapäeval paika kalapüügiõiguse tasumäärad 2016. aastaks, mis osaliselt veidi tõusevad.

Järgmise aasta kalapüügiõiguse tasumäärad lähtuvad 2015 aasta püügistatistikast. 2016 aastal ei ületa tasu 3,5 protsenti varasema aasta keskmiselt püütud kalakoguse harilikust väärtusest püügivahendi kohta.

Tänavusega võrreldes tõuseb püügiõiguse tasu rannikumere piirkonnas 42 püügivahendist 16 juhul. Tasude tõus on tingitud suurenenud saakidest eeskätt räimepüügil.

Järgmisel aastal tõuseb räimepüügiks kasutatava kastmõrra tasumäär kõigis maakondades, välja arvatud Harjumaal. Siseveekogudel kasutatavate püügivahendite tasu 2016. aastal valdavalt langeb, seal hulgas ka püügiõiguse tasu enamike angerjapüügivahendite osas.

Uuendusena kehtestatakse 2016. aastal Kihnu ja Manija saare püsielanikele konkreetsed piirkonnad kastmõrraga püügiks. Vastasel korral ammendavad kalapüügi ettevõtjad saarte elanikele eraldatud püügivõimalused. Ruhnu saare püsielanike püügivõimalusi täiendatakse viie ääremõrraga, sest Ruhnu saare ümbruses on hea ahvena varu. Jõgeva maakonna osadel siseveekogudel asendatakse teadlaste soovitustel seni lubatud olnud angerjarüsad ääre- või avaveemõrra püügivõimalusega.

Uute püügiõiguse tasumäärade rakendumisel laekub riigieelarvesse ligikaudu 365 000 eurot, mis on 20 000 euro võrra suurem kavandatud tasude laekumisest 2015. aasta eest. Vahendeid kasutatakse kalavarude ja –liikide uuringuteks, järelevalveprojektideks, kalade noorjärkude veekogudesse asustamiseks ning kalade kudealade parandamise kulude katmiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.{fcomment}