Eesti suuremate ajalehede hinnangul mõjub uue võimuliidu moodustamine Eesti poliitikale värskendavalt ning toob kaasa seisaku lõpu.
Postimees kirjutab, et kui Taavi Rõivas 2014. aasta märtsis peaministriks sai, nägid paljud temas eelkõige vahevalitsuse juhti. "Mida aeg edasi, seda enam meenutas inertne ja otsustusvõimetu Rõivase valitsus igavat venivat filmiseanssi, mille lõppu kõvadel ja ebamugavatel toolidel istuvad krampikiskuvate liikmetega kinolised kannatamatult ootavad," seisab juhtkirjas.
Leht märgib, et esmaspäev tõi valitsuskriisis uue arengu, kui sotsiaaldemokraadid ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) tegid Rõivasele lõpuks ettepaneku tagasi astuda. Lisaks ilmusid teated, et järgmise koalitsiooni moodustaksid IRL ja SDE koos Keskerakonnaga ning peaministriks saaks Jüri Ratas. Reformierakond, kes väidetavalt pidas samuti kõnelusi Keskerakonnaga, satuks sellisel juhul esimest korda pärast 1999. aastat opositsiooni.
"Ühest küljest on hea – ka eesseisvat Euroopa Liidu eesistumist silmas pidades –, kui lahkub valitsusjuht, kes on end näidanud küündimatu liidrina, ning seisak poliitilisel maastikul saaks lõpetatud. Kuid teisest küljest pole põhjust arvata, et valitsusjuhi vahetus tagaks parema kvaliteedi. Praegu on Ratase ainus voorus see, et ta pole Taavi Rõivas ega ka Edgar Savisaar, tänu kelle isikule, nagu nüüd selgub, Reformierakond kõik need aastad võimul püsis," kirjutab leht.
Lehe hinnangul oleks uuenenud Keskerakonnast ja uuenenud Ratasest rääkimiseks vaja tegusid ja selgeid seisukohavõtte. "Seni neid paraku pole ning selle põhjal võib oletada, et Rataselt pole oodata rohkem selgesõnalisi seisukohavõtte ega julgeid otsuseid kui Rõivaselt. Selle põhjal võib väita, et Ratas ja Keskerakond pole valitsuse moodustamiseks praegu veel valmis," kirjutab leht.
Postimees kirjutab, et Keskerakond ei ole distantseerinud end kuritarvitustest, muuhulgas nendest, mille on toime pannud eelmine esimees Edgar Savisaar. "Millisest enesepuhastusest võib sellisel juhul rääkida? See seab ühtlasi kahtluse alla IRLi ja SDE väärtuspoliitika, kuna selle kahtlase jõuga tahetakse leivad ühte kappi panna vaid mõni päev pärast Savisaare väljavahetamist," seisab juhtkirjas.
"Eesti poliitika hiljutised arengud näitavad üha selgemini, et senist koalitsiooni on koos hoidnud peaasjalikult kolm asja: vastandumine Edgar Savisaarele, kohustus tagada võimuliidule riigikogus 51 häält ja vajadus toita poliitbroilereid," kirjutab juhtkirjas Eesti Päevaleht. "Kohe, kui parketile lasti Keskerakond ehk Jüri Ratas vahetas Keskerakonna juhi kohal välja Edgar Savisaare, suurenes poliitiliste vangerduste ruum märkimisväärselt. Kuni selleni välja, et esimest korda on võimalik teha koalitsioon Savisaare ja Reformierakonnata."
"Arvame, et on aeg asendada praegune valitsuskoalitsioon värskemaga," seisab juhtkirjas.
"Kõige olulisem on, et uut võimuliitu ei tehtaks kiirkorras ja lihtsalt (ära)tegemise pärast. Kaasnema peab selge sisuline edasiminek. Kui uus koalitsioon keerab tagasi kõik praegused reformid ega paku asemele uut ja paremat, muutuvad nad ise stagnatsioonivalitsuseks," kirjutab Eesti Päevaleht.
"Keskerakond on saanud üleöö sedavõrd popiks ja ihaldatuks, et potentsiaalsed ühteheitjad ei varja enam, et neid ei sega isegi Ühtse Venemaaga endiselt tühistamata koostööleping," seisab Õhtulehe juhtkirjas. "[Kesk]erakonna endise juhi Moskva vahet tuuseldamise asemel on alanud hoopis Reformierakonna kollektiivne tuuseldamine. Esitatud umbusaldusavalduse sisu ei aruta aga keegi, algust on tehtud Taavi Rõivase valitsusjuhi kohalt tagandamisega."
"Pikalt oma korda oodanud Keskerakonnal on nüüd kahtlemata suur kiusatus ja erakordne võimalus valitsusse pääseda, kuigi nende pink pole eriti pikk. Eriti kui arvestada, et peale nende fraktsiooni suurusest tulenevate arvukate ministrikohtade vajaksid täitmist ka komisjonide juhtide kohad. Valitsuskogemusega inimesi on neil vähe. Kuid veel suuremaks mureks saaks olema see, et võtmeisikute ministrikohtadele mineku järel jääks Keskfraktsioon mitte ainult omapäi, vaid pigem Savisaare leeri meelevalda," kirjutab leht..
Aeg toob selgust.
paduparempoolsus on stagnatsioon.
Pead silmas ääremaastumist, väljarännet, negatiivset iivet, korruptsiooni riiklikul tasandil, kokkuvõttes seoses eelpool tooduga tekitatud tõsist ohtu Eesti jätkusuutlikuses ?