Rahvaloenduse andmetel on Eestis 1 294 236 püsielanikku

Eestis on 1 294 236 püsielanikku, selgub statistikaameti neljapäeval avalikustatud rahvaloenduse esialgsetest andmetest.

Viimase rahvaloendusega võrreldes on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5 protsendi võrra.

Mullu 31. detsembrist tänavu 31. märtsini toimunud rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693 884 on naised ja 600 352 mehed. Eestlasena määratles end 68,7 protsenti, venelasena 24,8 protsenti ja muu rahvusena 4,9 protsenti loendatud püsielanikest. 1,5 protsenti jättis oma rahvuse määratlemata.

"Püsielanikud on siis isikud, kes elasid terve aasta jooksul alaliselt Eestis või saabusid enne loendusmomenti ja kavatsesid seda teha vähemalt 12 kuul järgnevalt," ütles rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze pressikonverentsil ajakirjanikele. "Püsielanikud on kõik isikud, kelle püsielukoht on Eestis olenemata rahvusest ja kodakondsusest," lisas Beltadze.

Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja eluruumide loendusega on püsielanike arv vähenenud 75 816 võrra. 2000. aastal loendati 1 370 052 inimest. Püsielanikuks loetakse vastavalt rahvusvahelisele definitsioonile inimest, kes on enne loendusmomenti ehk enne mullu 31. detsembrit elanud riigis vähemalt aasta või kavatseb seda teha.

Kahe rahvaloenduse vahel on muutunud rahvastiku vanuseline koosseis. "Esialgsed loendustulemused kinnitavad taasiseseisvumisajale omaste muutuste jätkumist Eesti rahvastikus," rääkis rahvaloenduse metoodikajuht professor Ene-Margit Tiit.

Kui 2000. aastal moodustasid kuni 14-aastased rahvastikust 18 protsenti, siis 2011. aastal oli nende osatähtsus langenud 15 protsendile. Samas oli 65-aastaste ja vanemate osatähtsus tõusnud 18 protsendini, 2000. aastal oli neid 15 protsenti. Tööealiste ehk 15-65-aastaste osatähtsus oli jäänud 2000. aasta tasemele ehk 67 protsendile rahvastikust.

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsed tulemused läbivad hiljemalt detsembriks 2012 täiendava võrdluse erinevate riiklike registritega. Statistikaamet hindab loendamata jäänud isikute arvu ja otsustab pärast seda jooksva rahvastikustatistika korrigeerimisvajaduse.

Rahvaloenduse täpsemad tulemused avaldatab statistikaamet 2012.- 2013. aasta jooksul.

Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020.- 2021. aastal.

bns