Uus kaitseväeteenistuse seadus sai riigikogu heakskiidu

Riigikogu võttis kolmapäeval kolmandal lugemisel vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu.

Eelnõu poolt oli 83 riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Seaduse eesmärk on korrastada ja uuendada kaitseväeteenistuse regulatsiooni ning viia see kooskõlla ühiskonnas toimuvate muutustega. Peamiseks tõukeks uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu loomiseks oli 2009. aastal jõustunud kaitseväe korralduse seadus ja uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu, kuivõrd ka kaitseväeteenistus on üks avaliku teenistuse eriliikidest.

Eelnõu koostamisel on arvestatud põhimõtet, mille järgi kaitseväge juhib kaitseväe juhataja, samas kui kaitseminister, kes küll kehtestab määrustega käesolevast eelnõust tulenevad teenistust korraldavad reeglid, ei sekku otseselt kaitseväe igapäevasesse juhtimisse.

Eelnõu reguleerib kaitseväeteenistust ja kaitseväekohustust, sõjaväelisi auastmeid, arstlike komisjonide töökorraldust, kutsealuse, ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase ning reservis oleva isiku õigusi ja kohustusi, vabatahtlikult kaitseväekohustuse võtmist, tegevteenistust, kaitseväelaste suhtes rakendatavaid ergutusi ja karistusi, teenistusalaseid tagatisi, pensioni, kaitseväelase varalist vastutust, vaiete esitamist ja muud.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Reformierakonda kuuluva Mati Raidma sõnul reguleerib kaitseväeteenistuse seadus meie riigikaitsekohustuse täitmist ning seega puudutab ühel või teisel moel meid kõiki, teatas Reformierakonna fraktsioon BNS-ile.

"Seadus reguleerib nii aja- kui tegevteenistust. Samuti asendusteenistust, reservõppekogunemisi ning uut – vabatahtlikku kaitseväeteenistuskohustuse võtmise võimalust ja selle alusel ajateenistuse läbimist. Viimane avab teenistus- ja karjäärivõimalused eelkõige naistele,"’ loetles ta.

Muudatuste osas ajateenistuses tõi Raidma välja, et uue seadusega laienes ajateenistusest vabastatute ring. „Seda eelkõige arstide ja meditsiiniõdede ning ka vastavat haridust omandavate isikute näol, kes läbides spetsiaalsed riigikaitse- ja välimeditsiinialased kursused, jäävad siiski täitma riigikaitses olulist rolli,’’ selgitas ta.

Samuti muutusid ajateenistusse kutsutavate haridusnõuded. Ajateenistusse võtmise eeltingimuseks oli varem vähemalt põhihariduse omamine, paranduse kohaselt langetati haridusnõuet ja nüüd piisab kuue klassi läbimisest.

Veel tõi Raidma välja asjaolu, et uue seadusega lihtsustub tegevväelaste palgasüsteem ning kaovad niinimetatud auastmetasud. Sotsiaalsete tagatiste osas taastati kaitseväelase hukkumise korral makstava hüvitise maksuvabastus.

Põllumeestele pikendati kordusõppustest põhjendatult vabastuse taotlemise perioodi kogu põllutööde ajaks ehk 1. oktoobrini.

bns