Valitsus plaanib heaks kiita hulga kalapüügiseaduse muudatusi

Valitsus kavatseb neljapäeval heaks kiita kalapüügiseaduse muudatused, millega on muuhulgas kavas muuta paindlikumaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti riigile eraldatud lubatud aastase saagi kehtestamise võimalused.

Valitsusele antakse eelnõuga õigus kehtestada vajaduse korral kalaliigi lubatud aastane saak ka poolaastate kaupa, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Muudatust põhjendatakse vajadusega vältida esimesel poolaastal suurema kvoodiosa täitumist, nagu see on juhtunud paaril viimasel aastal.

Ühtlasi soovitakse kaluritele tagada stabiilsemad püügivõimalused ja sissetulek. Samuti järgitakse muudatusega teadlaste soovitust.

Kalapüügiseaduse peamised muudatused on seotud tõsiste rikkumistega, mille puhul on kavas kohaldada punktisüsteemi, mille alusel siis määrataks kalalaevatunnistuse omanikule punkte kalapüügieeskirjade rikkumise eest.

Kui kalalaevatunnistuse omanik on kogunud 18, 36, 54 või 72 punkti, peatatakse kalalaevatunnistus automaatselt esimest, teist, kolmandat või neljandat korda. Kui tunnistuse omanikul on kogunenud 90 punkti, võetakse kalalaevatunnistus jäädavalt ära ja tunnistus tunnistatakse kehtetuks. Sel juhul ei saa seda laeva kalapüügil enam kasutada.

Kui kalalaevatunnistuse omanik ei soorita eelmisest tõsisest rikkumisest kolme aasta jooksul ühtegi tõsist rikkumist, kustutatakse kõik punktid.

Samuti võib keskkonnaminister käskkirjaga kalapüügi ajutiselt peatada, kui Euroopa Komisjon kehtestab Eesti jaoks püügikeelu ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmata jätmise tõttu.

Kui liikmesriik ei täida oma kohustusi kalavarude säilitamise mitmeaastase kava rakendamisel ning kui komisjonil on tõendid, et nende kohustuste täitmata jätmisega kaasneb tõsine oht kalavarudele, võib komisjon kalapüügi ajutiselt sulgeda, märkis valitsus oma teates.

Eelnõu kohaselt ei pea kaluri kalapüügiloa alusel rannapüügil kasutatavad laevad olema satelliitjälgimissüsteemidega varustatud, kui nad vastavad teatud tingimustele. Liikmesriik võib alla 15-meetrise kogupikkusega kalalaevad Euroopa Liidu nõudest vabastada, kui nad tegutsevad üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel või ei viibi merel kunagi kauem kui 24 tundi.

Samuti tunnistatakse eelnõuga kehtetuks säte, mille kohaselt loetakse kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks harrastuskalapüüki ilma kalapüügiõigust tõendava dokumendita või harrastuspüügiõiguse eest mobiilimakset tasumata.

bns