Iga neljas mullune surm juhtus enne 65. eluaastat

Eelmisel aastal suri Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel 15 205 Eesti elanikku, kellest 3814 suri enne 65. eluaastat, mis tähendab, et rahvusvahelise kokkuleppelise eapiiri järgi oli iga neljas mullu toimunud surmajuhtum enneaegne.

TAI surma põhjuste registri andmetel olid mullu surnud inimestest 7456 mehed ja 7749 naised. Enne 65. eluaastat suri 2759 meest ja 1055 naist.

Enneaegsetest surmadest 1038 ehk 27 protsenti olid põhjustatud vereringeelundite haigustest. Teisel ja kolmandal kohal, vastavalt 1005 ja 877 juhtu, olid enneaegse surma põhjustajatena pahaloomulised kasvajad ja surma välispõhjused. Võrreldes 2010. aastaga on enneaegsete surmade arv kahanenud 62 võrra ehk 1,6 protsenti.

Kui võrrelda kõiki mulluseid surmajuhtumeid 2010. aastaga, on surmade arv kahanenud 3,7 protsenti. Tegemist on neljanda järjestikuse aastaga, mil surmade arv vähenes. Endiselt põhjustavad üle poole surmadest vereringeelundite haigused, mis viisid 8163 inimese elu. Pahaloomulistest kasvajatest oli tingitud 3624 surmajuhtumit ning traumadest ja mürgistustest kokku 1130 surmajuhtumit. „Südame-veresoonkonnahaiguste surmade vähenemise taga on positiivsed tervisekäitumise trendid ja ka parem arstiabi, õnnetussurmade vähenemisse aga andis panuse viimastel aastatel toimunud alkoholitarbimise langus Eestis,“ selgitas surma põhjuste registri juhataja Gleb Denissov.

Alla 40 aasta vanuselt suri eelmisel aastal 641 elanikku, neist 486 olid mehed. Peamised surmapõhjused olid traumad ja mürgistused (368), millest suurema osa moodustasid juhuslikud mürgistused alkoholi ja narkootikumidega (141), ja enesetapud (64). Haigustest esines selles vanusegrupis surmapõhjusena kõige enam pahaloomulisi kasvajaid (52), vereringeelundite haigusi (47) ja AIDS-i (43).

bns