Paari aastaga kaob Eestist poolsada gümnaasiumi

Lähima paari aasta jooksul kaob Eestis 50 gümnaasiumi, vähemalt teist sama palju on otseses sulgemisohus, selgus, kui Postimees helistas läbi peaaegu kõik need vallad ja linnad, kes peavad praegu gümnaasiume.

Selgus, et osad omavalitsused on asunud juba koolielu reformima ehk õppeasutusi liidetakse või tehakse kellegi teise filiaaliks. Näiteks selle aasta septembrist on Viljandis kolme gümnaasiumi asemel üks, riigile kuuluv Viljandi gümnaasium. Tartu linn on samuti juba vastu võtnud otsuse, mille tulemusena hakkab linnas olem seitse gümnaasiumi vähem kui praegu. Sama kehtib ka Haapsalu, Jõgeva, Kohtla-Järve ja paljude teiste linnade ja valdade kohta.

Postimehe andmetel on osad otsused siiski veel poolikud. Näiteks praegu kahe gümnaasiumiga Mustvee linna meer Pavel Kostromin ütles, et nende esimene eelistus on, et Mustveesse tekiks tulevase Jõgevamaa riigigümnaasiumi õppekoht. Kui see variant läbi ei lähe ja tundub, et keskvalitsuse poolt suurt vaimustust selle järgi pole, siis Mustvee teine valik oleks kaks gümnaasiumit ühendada.

Nende valdade ja linnade kõrval, kes juba konkreetsemalt või vähem konkreetsemalt oma gümnaasiumivõrku muudavad, on ka terve rida neid, kes teatavad, et ei sulge koole mitte mingil juhul, kirjutab Postimees.

Näiteks Valgamaal Puka vallavanem Heiki Kadaja ütleb, et nemad oma kooli gümnaasiumiosa kinni ei pane. Sama lubab Lääne-Virumaal Rakke vallavanem Andrus Blok, kuid ta möönab siiski, et sealkandis on siiski juba arutatud ka uue kogu Pandivere piirkonda hõlmava gümnaasiumi teket. Ida-Virumaal asuva Iisaku valla vallavanem Avo Kiir ütleb aga, et neil on praegu kasulikum gümnaasiumile peale maksta kui sulgeda.

«Kui meie lapsed lähevad teise valla kooli, siis tuleb meil ju teisele vallale maksta laste pearaha, maksta sõidutoetust,» räägib Kiir missuguseid kalkulatsioone on nad teinud «Kui aga olukord muutub, siis otsustame ümber.»