Gümnaasiumivõrgu korrastamiseks saab EAS-ilt tuge viis linna

Maakonnakeskuste gümnaasiumivõrgustiku korrastamiseks jäid pingerivi alusel sõelale Tartu, Pärnu, Võru, Jõhvi ja Sillamäe linnavalitsuste taotlused. Toetusteks on ette nähtud 23,7 mln eurot, EAS kaasrahastab programmi Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Toetatavad tegevused jagunevad objektipõhiselt kaheks: hoonete rajamiseks või rekonstrueerimiseks eraldiseisvatele gümnaasiumiastmetele ning tulevaste põhikoolide ruumiprogrammi kohandamiseks. Samuti toetatakse õppekava täitmiseks vajaliku mööbli ja muu sisseseade ostu ning paigaldust ja hooneosa uutes funktsioonides kasutuselevõtuks (nt lastehoiuasutused, vaba aja, spordi- ja sotsiaalvaldkonna objektid).

Rekonstrueerimisel tuleb lähtuda kaasaegsetest materjalidest, tehnilistest lahendustest ja energiatõhususe miinimumnõuetest ning sellele tuleb tagada iseseisev funktsioneerimine ja efektiivne ruumilahendus.

„Meie eesmärk on luua tõmbekeskustes tugevad gümnaasiumid, mis pakuks heal tasemel ja paljude valikuvõimalustega haridust. Täna peab haridusmaastiku ümberkorraldamisel kindlasti vaatama üle omavalitsuste piiride ja need koolid loovad uut kvaliteeti tervele maakonnale,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler.

„Tooksin iseäranis esile Jõhvi gümnaasiumi projekti, kus hakkavad edaspidi õppima nii Ida-Viru kui ümbruskaudsete maakondade õpilased. Kavandatav uudse kontseptsiooniga gümnaasiumihoonete kompleks lähtub ülikooli erineva funktsiooniga õppehoonete põhimõttest,“ tutvustas EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet.

Jõhvi kavandatava gümnaasiumi puhul on loobutud klassikalise koolimaja ülesehitusest ning rakendatud ülikooli instituutide põhimõtet, rajades ühtse funktsiooniga klassimajad: ehitatakse sotsiaalteaduste maja, reaalteaduste maja, praktikumi maja teadusainete laboritega, õpetajate maja ja meediamaja. Klassimajade vahele jääb ühine avatud aatriumiga ruum, kus omavahel suhelda ja erinevaid ühistegevusi läbi viia.

„On ju gümnaasium eeskätt sissejuhatus ülikooli,“ põhjendas Kilvet uudset lähenemist.

Hindamiskomisjon tugines oma hinnangutes muuhulgas Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohtadele, ehituslikele ekspertiisidele ning Rahandusministeeriumi analüüsile finantssuutlikkuse kohta.

Taotlused esitasid linnadest Tallinn, Tartu, Pärnu, Võru, Valga, Põlva ja Sillamäe ning valdadest Türi ja Jõhvi kogumahus 37,74 mln eurot, seega ületas taotluste maht eelarve võimalusi kolmandiku ulatuses.

Ülevaade ülejäänud toetust leidnud projektidest:

Võru

Gümnaasium hakkab tegutsema Seminari tn 1 koolihoones ja põhikoolid jätkavad tegutsemist Kooli tn 7 ja Vabaduse tn 12 hoonetes. Projekti üldiseks eesmärgiks on tagada Võru maakonna keskuses gümnaasiumiõpilastele õppe kõrge kvaliteet, kättesaadavus ja valikuvõimalused Võru linna koolivõrgu efektiivse ümberkorraldamise ja õppehoonete optimaalsema kasutuselevõtu ning kaasajastamise teel. Tugeva gümnaasiumi arendamisega luuakse Võru maakonnas piirkonna noortele võimalused omandada üle-eestiliselt konkurentsivõimelist gümnaasiumiharidust ning vähendatakse õpilaste teistesse keskustesse liikumise vajadust. Projekt keskendub institutsionaalselt eraldiseisvate gümnaasiumihoonete väljaarendamisele ja selleks sobiliku õppikeskkonna loomisele. Uuendatud õppekava ja terviklike ehitustööde tulemusena valminud ja kasutusse võetav objekt pakub kaasaegseid õppetingimusi ning ei vaja vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist olulisi lisainvesteeringuid.

Pärnu

Projekti eesmärgi saavutamiseks soovitakse Pärnusse luua Pärnu Koidula Gümnaasiumi baasil kaasaegse õppekeskkonna ja -korraldusega ainult gümnaasiumiklassidega piirkondlik reaal- ja tehnoloogiasuunaga gümnaasium. Juba täna õpib ca 82% maakonna gümnaasiumiõpilastest Pärnu linna koolides. Pärnu linn soovib põhikoolid ja gümnaasiumid viia eraldi õppehoonetesse eraldiseisvate asutustena. Pärnu Maavalitsus on alates 2008. a pooldanud põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist. Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015“ toob ära muutused maakonna koolivõrgus ning näeb ette gümnaasiumiastme tegevuse lõpetamise Audru Keskkoolis, Sindi Gümnaasiumis ja Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis. Audru Vallavolikogu on juba keskkooli lõpetamise otsuse langetanud, alates 2013/2014 õppeaastast tegutseb Audru Keskkooli asemel põhikool. Kavandatav reaal- ja tehnoloogiõppe suundadega gümnaasium on oluliseks sammuks maakonna kvaliteetsema gümnaasiumihariduse korralduse suunas. See võimaldab kogu maakonna tasandil enam arvestada õppurite huvide ja maakonna kui terviku vajadustega. Lisaks näeb Pärnu maavalitsus piirkondliku gümnaasiumi loomise näol ka maapiirkondade põhikoolide ellujäämisvõimalust.

Sillamäe

Sillamäe Gümnaasium pakub kõikidele piirkonna põhikoolide lõpetajatele võrdseid võimalusi haridustee jätkamiseks ja heal tasemel keskhariduse omandamiseks. Gümnaasiumi mõju kaasaegsete õppimisvõimalustega on põhikoolide jätkusuutlikkusele motiveeriv ja positiivne. Lähiümbruse põhikoolide lõpetajatele pakutakse võimalust jätkata haridusteed Sillamäe Gümnaasiumis. Osa gümnaasiumis õpetavatest pedagoogidest annab tunde ka Sillamäe põhikoolides, mis annab võimaluse tõsta põhikoolide õppe kvaliteeti ning õpilasi gümnaasiumis õppimiseks ette valmista. Sillamäe linna gümnaasium arendatakse välja haridust andva asutuseks, kus õpilastele on tagatud kaasaegne õpikeskkond ja uue õppekava nõuetele vastavad tingimused. Kool pakub õpilastele õppimisvõimalusi esialgu kolmel õppesuunal, edaspidi aga kuni viiel õppesuunal.

Sillamäel alustas 1. septembril 2012.a tegevust n.ö puhas gümnaasium, mis hetkel pakub kolme õppesuunda: reaalsuund – õppesuund, milles on kohustuslikud valikkursused matemaatika ja loodusvaldkonna valikkursustest; looduse- ja keskkonnasuund – õppesuund, milles on kohustuslikud valikkursused loodusainete valdkonnast; humanitaarsuund – õppesuund, milles on kohustuslikud valikkursused keelte ning sotsiaalainete valdkonnast.

Tartu

Eraldiseisev Tamme Gümnaasium on kavas rajada Nooruse tn 9 hoonesse. Tänapäevane mitmekesine gümnaasiumiharidus eeldab põhikoolist erinevat ruumiplaneeringut. Nooruse 9 hoone eskiisprojekti koostamisel on võetud arvesse uue gümnaasiumi ruumilisi

vajadusi ja rekonstrueeritavasse koolihoonesse plaanitakse rohkem avarust avatud aatriumi näol, et toetada õppetöö vajadusi (klassiruumid, rühmatöö ruumid, arvutiklassid, laborid, auditoorium, spordiruumid jt). Kuna Nooruse 9 kinnistul paiknev hoone ei vasta tänapäeva gümnaasiumi ruumilahendusele, on vajalik olemasoleva endise koolimaja kohandamine. Projektiga arendatakse välja tugev gümnaasium, mis pakub kvaliteetset ja valikuterohket haridust.