Analüütikud: hinnakasvu taga oli elektri kallinemine

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis eelmise kuuga võrreldes 0,5 ja aastaga 3,8 protsenti, nii keskpanga, Swedbanki kui ka rahandusministeeriumi hinnangul lükkas juunis hinnakasvu tagant elektri kallinemine.

Enim panustas tarbijahinnaindeksi kasvu heitlik elektrihind, mis oli 38,4 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Kuisest tarbijakorvi kallinemisest moodustas elektrihinna tõus ligikaudu neli viiendikku.

Elektri hinnatõusu tingis peamiselt ebapiisav ühendus Põhjamaade odavamate elektritootjatega. Sellele võib oodata leevendust järgmisest aastast, kui läheb käiku täiendav elektrikaabel Eesti ja Soome vahel.

Toiduained kallinesid aastavõrdluses kokku 4,3 protsenti ja enim tõusis värskete puu- ja köögiviljade hind. Samas jätkus imporditava kütuse odavnemine - naftahinna languse tõttu maksis mootorikütus 2,7 protsenti vähem kui aasta tagasi.

Alusinflatsioon kiirenes juunis hooajaliste tegurite tõttu 1,4 protsendini, sellesse panustas enim vabaajateenuste 6,4-protsendiline hinnakasv. Teisalt pidurdas alusinflatsiooni sideteenuste 10,2-protsendiline odavnemine.

Ettevaates on keskpanga hinnangul mõnevõrra suurenenud nii imporditava kui ka sisemaise hinnatõusu riskid. Toormehindade langus on viimastel nädalatel pidurdunud, sest maailma majanduskasvu ja nõudluse väljavaated on paranenud ning see võib imporditava toorme hinnad tõusule pöörata.

Sisemaine inflatsioonirisk on suurenenud Eesti panga hinnangul seoses sellega, et aasta esimeses pooles kiirenes tööjõu ühikukulu kasv. See mõjutas kõige rohkem teenuste sektorit, kus avatus väliskonkurentsile on väiksem ning tööjõukulude osakaal suurem.

Eurostati hiljuti avaldatud võrdluse alusel on Eestis müüdavate teenuste hinnatase 62 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, samas kui kaupade hinnatase moodustab 84 protsenti.

12. juunil avaldatud Eesti Panga prognoosi kohaselt on Eesti tarbijahindade inflatsioon 2013. aastal kolm protsenti.

Rahandusministeerium märgib oma kommentaaris, et hinnatõusu vedas elektri kallinemine, kuid osaliselt leevendas seda toidu ja alkohoolsete jookide odavnemine.

Juunis kiirenes inflatsioon selle aasta kõrgeimale tasemele elektri olulise kallinemise tõttu. Läti ja Leedu elektridefitsiidi tõttu kallines elekter börsil Eesti hinnapiirkonnas kuuga üle 40 protsendi ning see tõi kodutarbijatele kaasa ligi 11 protsendilise hinnatõusu (mõju inflatsioonile 0,4 protsenti).

Seega ilma elektri hinnamuutuseta oli inflatsioon ministeeriumi hinnangul juunis marginaalne.

Lisaks mõjutasid hindu juunis toiduainete odavnemine ning alkohoolsete jookide allahindlused. Samuti võib välja tuua majutuse hooajalise kallinemise, mis oli tänavu mõnevõrra suurem kui aasta tagasi, märkis ministeerium oma teates.

Järgnevatel kuudel prognoosib ministeerium inflatsiooni pidurdumist ning madaltase peaks jääma sügisesse, kui inflatsioon võib alaneda alla kolme protsendi taseme.

Seda soodustab välistegurite mõju vähenemine aastataguse kõrge võrdlusbaasi tõttu. Samuti peaks elekter edaspidi odavnema, millele viitab börsihinna alanemine ning stabiliseerumine juuli esimesel nädalal aasta keskmise taseme lähedal, märkis ministeerium.

Ka Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõi välja elektrihinna osakaalu üldises hinnatõusus. Lisaks märkis Mertsina ära Euroopa Parlamendi otsust CO2 kvootide vähendamise kohta, mis võib veelgi elektrihinda tõsta.

Vastukaaluks elektrihinnale on käesoleval aastal langenud transpordi- ja sidekulud, seda nii Tallinnas tasuta transpordi kehtestamise kui ka mootorikütuste hinnalanguse tõttu. Toiduainete maailmaturu hinnad peaksid Mertsina sõnul lähikuudel langema.

Kui juunikuu THI tõus oli oodatust kõrgem, siis lähikuudeks prognoosib Swedbank inflatsiooni aeglustumist.

Eurostati esialgse hinnangu kohaselt kasvasid hinnad euroalal tervikuna aastatagusega võrreldes 1,6 protsenti.