Välisminister Urmas Paet vestles laupäeva õhtul New Yorgis ÜRO peaassambleel põgusalt Vene välisminister Sergei Lavroviga piirileppe sõlmimise seisust, kuid piirilepete allakirjutamise aega välisministrid veel kokku ei leppinud, kirjutab Postimees.
Postimehele teadaolevalt ootab Vene pool praegu lepetele president Vladimir Putini heakskiitu ja pärast seda lepitakse kokku ka allakirjutamise aeg. Võimalik ajakava piirileppe allkirjastamiseks oleks pärast Eesti kohalike valimiste toimumist, oktoobri lõpus või novembris, kirjutab leht.
Dmitri Medvedevi juhitud Venemaa valitsus otsustas piirileppe tänavu kokku lepitud tekstile heakskiidu anda läinud nädalal. Eesti valitsus kiitis piirileppe eelnõu heaks juba mais.
Tõenäoline on, et leppe allkirjastavad Eesti välisminister Paet ja Vene välisminister Lavrov just nimelt Eesti pealinnas. Pärast lepingute jõustumist, mis toimub kuu aja pärast peale ratifitseerimiskirjade vahetamist, saab asuda piirijoont looduses korrigeerima.
































.jpg#joomlaImage://local-images/2026/03/25/Suur kriisioppus Voru Kagukeskus 24_03_2026 Fotograaf Aigar Nagel (64).jpg?width=3000&height=2000)


























































http://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/component/content/article/82-eesti-uudised/8502-putin-andis-korralduse-allkirjastada-piirilepe-eestiga#comment-16251
§ 121. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud:
1) mis muudavad riigipiire;
Praegu on tegemist Venemaa Föderatsiooniga, mis on mõnes küsimuses deklareerinud õigusjärgsust vaid seoses Nõukogude Liiduga, mis loodi aastal 1922.
Seega üht lepingu osapoolt enam pole.
Samas omandireform näitas ilmekalt, et omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti Vabariik ka Eesti NSV ja NLiidu õigusjärglane.
Juba 1934. aasta 12. märtsil tuli Eestis võimule ebaseaduslik režiim ja need, kes lähtuvad 1938. aasta põhiseadusest, lähtuvad oma järjepidevuses ebaseaduslikust režiimist…
Eestlased, võttes maha Eestis olnud Lenini monumendid, näitasid sellega oma negatiivset suhtumist ka Tartu rahulepingusse.
Eesti allkirjastas Helsinki 1975 lõppakti OSCE järelevalve all tagantjärgi aastal 1991.
Sellega tunnustati liitlaste Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentside otsuseid riikide, nende piiride ja piiride muutmise kohta. Eeltoodud konverentside otsuste põhjal oli Eesti Nõukogude Liidu seaduslik liiduvabariik. Ka Nürnbergi tribunal käsitles Balti riike Nõukogude Liidu seadusliku osana, mida okupeeris Saksamaa, ja mis oli agressioon.
Lissaboni leping on EV põhiseaduse suhtes ülimuslik ja ei sätesta Eesti - Vene piiri Tartu rahu järgi. Kui tšehhid surusid klausli Sudeedimaa kohta Lissaboni lepingusse, siis Eesti pool Tartu rahu teemat üles ei võtnudki...
http://www.postimees.ee/2328264/mart-helme-ehitame-erakonda-nullist-ules
Kohalik Mikitamäelt
seda tahaks kohe oma silmaga näha. Uskuge, siin saab veel nalja. KOhalikud alustavad protestikampaaniaid!!! Kahju, et Seto kongressi vanemate kogu ja muud setu organisatsioonid magavad.