Eestisse naasjate arv kasvab iga aastaga

Viimastel aastatel on statistikaameti analüüsi kohaselt kasvanud sisseränne Eestisse, sealhulgas ka varem siit lahkunute tagasiränne, kirjutab Postimees.

2011. aasta rahvaloenduse järgi elas üle-eelmise aasta lõpus Eestis 28 000 inimest, kes olid siia kolinud mõnest välisriigist viimase 11 aasta jooksul. Neist 51 protsenti ehk 14 400 olid Eestis sündinud inimesed, kes rändasid siia tagasi.

Kõige vähem saabus uusi elanikke Eestisse majanduskriisi madalpunktis, 2009. aastal – veidi alla 2500 inimese. Aasta hiljem kasvas see arv 3000-le ja 2011. aastal oli Eestisse tulijaid juba ligi 4600. Neist umbes poole moodustasid Eestisse tagasirändajaid – 2009. aastal oli neid 1300 kandis, 2010. aastal umbes 1500 ja 2011. aastal ligi 2400.

Enamik Eestisse saabujaid on siia tulles 20. eluaastates. Lastest tuleb kõige rohkem Eestisse elama alla aastaseid lapsi, milles mängib suurt rolli see, et Eestisse tagasi tulevad pered võtavad kaasa oma välisriigis sündinud väikesed lapsed.

Ka Eestisse sisserännanud laste hulk kasvas vaadeldaval ajavahemikul: 2000. aastate teises pooles oli alla aastaseid lapsi sisserännanute hulgas palju rohkem kui ajavahemiku alguses. Soomest, USAst, Suurbritanniast, Saksamaalt ja Rootsist siia saabujate hulgas moodustavad kuni üheksa-aastased lapsed suurima osa.

Rootsist on teiste riikidega võrreldes rohkem tulnud ka 40–70-aastasi.

Välismaalt Eestisse tagasi kolivate inimeste seas on keskmisest tunduvalt enam kõrgharidusega inimesi. Erinevus kogu rahvastikuga võrreldes on enamasti kümne protsendi piires, 35–39-aastaste hulgas aga on kõrgharidus ligi 60 protsendil, samal ajal kui kogurahvastikus on see näitaja umbes 40 protsenti.

Suur erinevus on ka võõrkeelte oskuses. 2011. aastal ütles 78 protsenti 20–74-aastastest Eesti elanikest, et oskab mõnda võõrkeelt, veidi aega välismaal elanutest oskas mõnd võõrkeelt aga 95 protsenti.

Enamik tagasirännanuid oskab vähemalt kolme võõrkeelt, keskmine Eesti elanik räägib enamasti aga ühte või kahte võõrkeelt.

Mis puutub uutesse sisserändajatesse, kes pole Eestis sündinud, siis ligi kolmandik neist tuleb Venemaalt – aastail 2000–2011 kokku 4903 inimest –, järgnesid Soome 1461 inimesega ja Ukraina 1195 inimesega. Uued sisserändajad on enamikus 20ndates eluaastates, kuid peaaegu sama palju on ka kuni üheksa-aastaseid lapsi.

Samas kasvab pidevalt ka väljaränne, mis hoolimata sisserände suurenemisest seda ületab. Näiteks 2012. aastal rändas Eestist välja 6629 inimest rohkem kui riiki sisenes.