Enamikest Eesti paikadest jõuab haiglasse 30 minutiga

Valdav enamus Eesti elanikest elab haiglatest kuni poole tunni pikkuse autosõiduteekonna kaugusel, seda eeldusel, et keskmine sõidukiirus asulates on 35 ja maanteedel 90 kilomeetrit tunnis.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab 90 protsenti elanikest haiglatest kuni 30-minutilise autosõiduteekonna kaugusel, kuid kõikjalt Eestis 30 minutiga haiglasse ei jõua, selgub statistikaameti blogist.

Välja jäävad peamiselt maakonnakeskustest kaugemad alad, kus teedevõrk ja asustus on hõredam. Suur osa neist on soostunud alad, näiteks Emajõe Suursoo, Alutaguse, Soomaa ja Kõrvemaa piirkond. Kuid välja jäävad ka tihedama asustusega alad nagu näiteks Harjumaal Kehra ja Kuusalu ümbrus, Tartu maakonnas Rõngu vald, Lääne-Virumaal Jäneda piirkond.

Haiglavõrgu planeerimisel on Eestis lähtutud põhimõttest, et haiglad asuksid ühe tunni pikkuse autosõiduteekonna või kuni 70 kilomeetri kaugusel elanikest. Haiglate ühetunnise autosõiduteekonna teeninduspiirkonnad katavad peaaegu kogu Eesti, kusjuures ulatuslikud alad jäävad mitme haigla teeninduspiirkonda. Selle teeninduspiirkonna sees elab 99 protsenti rahvastikust. Küsitav on ühe tunniga haiglasse jõudmine väikesaarte elanikel.

Ka erinevate haiglate teeninduspiirkonda kuuluva rahvastiku vanusjaotus on erinev, sarnanedes piirkonna rahvastiku vanusjaotusele. Näiteks Narva haigla teeninduspiirkonda jääb suhteliselt rohkem 50–64-aastaseid ja 70–74-aastaseid, seevastu Tartu Ülikooli Kliinikumi teeninduspiirkonnas on rohkem nooremaid, 15–34-aastaseid.

Analüüsi koostanud Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik Mare Ruuge ja statistikaameti kartograaf Ülle Valgma kasutasid haiglate 30- ja 60-minutiliste teeninduspiirkondade ja neisse jäävate elanike arvu arvutamiseks ruumianalüüsi meetodeid.

Et sõiduks kuluv aeg sõltub teepikkusest ja kiirusest, oli oluline määrata teedele sõidukiirused. Et liiklemisele tegelikult kulunud aeg sõltub lisaks piirkiirusele ka ilmastikuoludest, kellaajast ja muudest teguritest, on reaalset teekonna läbimiseks kuluvat kiirust üsna keeruline hinnata. Linnalistes asulates kasutati kiirusena 35, maa-asulates 90, asulavälistel kruusateedel 70 kilomeetrit tunnis.

Teedevõrguna arvestati suuremate teedega, see tähendab, et välja jäid rajad ja pinnasekattega teed. Kuna puudus info veeteede kohta, jäid analüüsist välja väikesaared, nende hulgas Vormsi ja Piirissaare.

Analüüsis on kasutatud haiglavõrgu arengukava haiglaid.