Justiitsministeeriumi hinnangul suurenes inimkaubandusega seotud kuritegude arv eelmisel aastal eelkõige alaealiste ärakasutamise arvelt.

Varasematel aastatel on inimkaubanduse kuritegude puhul üldjuhul olnud tegu prostituutide kinnihoidmisega ja nendevastase vägivallaga, selgub ministeeriumi eelmise aasta vägivalla vähendamise arengukava ülevaatest.

Läinud aastal oli inimkaubanduse juhtumite pilt kirevam: lisandunud on sunnitud kuriteod -vargused ja narkokaubandus- kus kurjategijad on sundinud kannatanuid kuritegusid toime panema, nende kallal vägivallatsenud või isegi ähvardanud võtta neilt elu.

Kuritegude arv on eelkõige suurenenud alaealiste ärakasutamise juhtumite arvel. 2012. aastal registreeriti neid juhtumeid kuus ja läinud aastal 18. Neist unikaalseid juhtumeid oli 11, teised korduvad, selgub ministeeriumi ülevaatest.

Inimkaubandusega seotud kuritegude arv suurenes läinud aastal kokku kümne juhtumi võrra - kui 2012. aastal registreeriti 32 kuriteojuhtumit, siis eelmisel aastal 42.

Seksuaalkuritegudest enamus on suunatud laste vastu

Justiitsministeeriumi aruande kohaselt pandi eelmisel aastal valdav enamus seksuaalkuritegudest toime alaealiste vastu.

Ministeeriumi vägivalla vähendamise arengukava 2013. aasta täitmise aruande kohaselt moodustasid kontaktsed seksuaalkuriteod seksuaalkuritegude suurema osa. Peaaegu kõik need pandi toime alaealiste vastu, vaid viiel juhul 104-st oli kannatanuks täisealine naine, selgub aruandest.

Kontaktseteks seksuaalkuritegudeks ei peeta lasteporno valmistamist ja võimaldamist ning lapse seksuaalset ahvatlemist.  

Eelmisel aastal registreeriti kokku 70 pornograafiakuritegu, millest 29 kuritegu registreeriti Viru, 23 Põhja ning üheksa Lõuna ja Lääne piirkonnas.   

Pornograafiakuritegude koguarvu moodustasid lasteporno valmistamise ja selle võimaldamise kuriteod, teisi pornograafia süütegusid eelmisel aastal ei registreeritud. Pornograafiakuriteod moodustasid viiendiku kõigist seksuaalkuritegudest.