Päästeamet: küttesüsteemide hooldusele tuleb rohkem tähelepanu pöörata

Päästeameti tuleohutusjärelvalve inspektorid kontrollisid märtsikuus kodude tuleohutust, ametnike hinnangul peavad inimesed lisaks suitsuanduri olulisusele rohkem tähelepanu pöörama ka küttesüsteemide hooldusele.

Intensiivse kontrollperioodi jooksul jõuti üle vaadata kokku 854 eluruumi, millest 244 kodul esines puudusi, teatas päästeamet BNS-ile. Küttesüsteemide hoolduses tuvastati puudusi kokku 121 korral.

Tuleohutusjärelvalve osakonna juhtaja Rait Pukki sõnul olid märtsikuus läbi viidud tuleohutuskontrollid üks osa terve aasta läbiviidavatest tegevustest eluruumide tuleohutusalase olukorra parandamiseks. „Juba viis aastat kohustuslik suitsuandur ei tohiks kellelegi üllatusena tulla. Rahul ei saa olla ka küttesüsteemide hooldusega, milles tuvastati puudusi kokku 121 korral. Inimesed peavad mõistma, et praod korstnajalas ja küttekehas, ohutusplekkide puudumine või katkised ahjuuksed on tõsine tuleohuallikas , millest sageli ka tulekahjud alguse saavad,“ ütles Pukk.

Päästeamet tegi rikkumiste kohta 153 ettekirjutust ning alustas 24 väärteomenetlust. Elanikele kuuluvatest eluruumidest ei olnud tuleohutusnõuded täidetud 23 protsendil ja sotsiaalpindadest 35 protsendil juhtudest.

Tuleohutusjärelvalve osakonna juhataja rõhutas, et tuleõnnetusi peab ennetama. „Tuleb aru saada, et tuleohutusnõuetest kinnipidamine peab olema ikka iga inimese enda huvi. Ohutus ei sõltu mitte reageerivate päästemeeskondade kaugusest ja kohalejõudmise kiirusest, vaid tuleõnnetuse ärahoidmisest või kiirest avastamisest.“

Päästeamet tuletab meelde, et kontrolle viiakse läbi aastaringselt, mille käigus veendutakse kohustusliku suitsuanduri olemasolus, kuid vaadeldakse ka kütte- ning elektrisüsteemide tuleohutust.

Sel aastal on tules hukkunuid 21, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, juba kaheksa võrra rohkem.