Siseministeerium on võtnud tööplaanidesse politsei töö ümberkorraldamise selliselt, et tulevikus ei peaks enam patrull kergema liiklusõnnetuse puhul kohale sõitma ja seda ka siis, kui osapooled omavahel kokkuleppele ei jõua.

Kavandatava seaduseelnõu järgi ei lahendaks politsei tulevikus kohapeal liiklusõnnetuse juhtumeid, kus pole vigastatuid. See tähendab, et vaidluste korral tuleb vahetult pärast õnnetust asitõendeid koguda sõidukijuhil endal. Õnnetusjuhtumi korral võivad aga osapooled mõista juhtunut erinevalt, sest ärritunud või hirmunud olekus on keeruline hinnata adekvaatselt liiklusõnnetuse põhjuseid. Nii võivad olla asitõendid, näiteks kokku lepitud sündmuste käik, ebatäpsed või koguni valed, edastas kindlustusfirma Gjensidige.

Gjensidige kahjuosakonna juhi Maarika Mürgi sõnul muutuvad seaduse jõustumisel seetõttu üha olulisemaks pardakaamerad. "Pardakaamera salvestis aitab tuvastada, mis täpselt juhtus. Mida selgemad ja kiiremini kättesaadavamad on asitõendid, seda kiiremini on võimalik kindlustusandjatel ka kahjukäsitluse protsess lõpule viia ja kannatanule kahju hüvitada,“ lausus ta. 

Mürk lausus, et Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluses on pardakaamerate salvestisi siiski veel üpris vähe esitatud. „Pardakaamera salvestisi on kliendid meile asitõendiks kasutada andnud üksikutel juhtumitel, mis otseselt ei pruugi viidata vähesele kasutamisele, sest üldjuhul on õnnetusjuhtumite asjaolud selged ning videosalvestise jagamine ei ole vajalik. Videosalvestise kujul tõendusmaterjale saame täna kõige enam välialadel asuvatest kaameratest, näiteks kütusejaamades. Kui aga tulevikus peavad juhid ise vaidluse korral asitõendeid koguma, on pardakaamera kindlasti suureks abiks," tõdes Mürk.